Aleksander Laane: asju ja päid on segaseks aetud suuresti asjata

Aleksander Laane Foto: Mihkel Maripuu

Kui inimesed saavad mõtestatud töö, puhta vee, päikese-ja tuuleelektri ning natukenegi haridust, siis pole neil vajadust kuhugi põgeneda või rännata, kirjutab Eestimaa Roheliste aseesimees Aleksander Laane. 

Segane aeg pidi esile tõstma segaseid inimesi, aga seekord on asju ja päid segaseks aetud suuresti asjata. Lugesin selle ränderaamistiku dokumendi diagonaalis läbi. Ja ei leidnud sealt suurt hulka asju, millest hirmust õlgu väristades räägitakse. Jah, ma pole just ÜRO tegemiste suur austaja ega ka jurist või rahvusvahelise õiguse asjatundja. Olen tihti mõelnud, et John Boltonil võis olla õigus, kui ta ütles, et keegi ei pane tükk aega tähelegi, kui ÜRO peakorteri mõned korrused ühel hommikul õhku haihtunud oleks. Kuid ränderaamistikust leidsin ma ka mitu mõtet, mida heaks kiita. On teised küll sõnastatud väga bürokraatlikult kuivalt, kuid iva neis on. Seda enam, et ma ise kirjutasin samadest asjadest juba aastal 2015  – et probleemidega peab tegelema seal, kus nad tekkinud on ning et Eesti ei saa võtta vastu suurt hulka põgenikke.

Hüsteeria, mis Eestis praegu lahti läinud, pole aga hea nõuandja. Teeme nii nagu Šveitsis asju tehakse – pärast pooleaastast tasakaalustatud arutelu pannakse lepe rahvahääletusele. Küll me terad sõkaldest eristame! Nii saab rahulikult otsustada, kas tahame selle leppega kuidagi suhtestuda või mitte.

Nimelt kirjeldatakse juba ränderaamistiku teise eesmärgi all põhjalikult, et eesmärgiks on mitte rände tekitamine, vaid selle ärahoidmine.

Lugege ise! «Pühendume sellele, et luua inimestele soodustavad poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud tingimused, mis toovad kaasa rahuliku, tootliku ja kestliku elu nende oma riigis ning aitavad neil saavutada nende isiklikke püüdlusi, tagades ühtlasi, et meeleheide ja halvenev keskkond ei sunniks neid otsima elatist mujal ebaseadusliku rände kaudu. Lisaks pühendume sellele, et tagada kestliku arengu tegevuskava 2030 õigeaegne ja täielik rakendamine ning tugineda muude olemasolevate raamistike rakendamisele ja investeerida nende rakendamisse, et parandada globaalse ränderaamistiku üldist mõju turvalise, korrapärase ja seadusliku rände hõlbustamisel.»

Veel räägitakse palju Pariisi kliimaleppe täitmisest, investeerimisest programmidesse, mis kõrvaldavad rände algpõhjuseid. Läbi kogu ajaloo on just kliimamuutused, nälg, sõjad ja looduskatastroofid olnud olulised jõud, mis inimesi kodudest lahkuma sundis. Ka Süüria sõja üks olulistest algpõhjustest oli inimeste tekitatud kõrbestumine ning aastatepikkune põud, mis tõukas inimesed liikvele.

Mida me vähemalt Euroopa tasandil teha saaks, et kõik see eelnev saaks sõnadest tegudeks?

Tuleks näiteks kaasa aidata tohutu mõjuga taasmetsastamis- ja kõrbepeatamisprojektile Aafrika suur roheline müür. 8000 kilomeetri pikkune ja 15 kilomeetri laiune puudeistutusvöönd läbib 13 riiki Sahara-taguses Aafrikas Atlandi ookeanist India ookeanini. Mis me sellest saame?

Kui inimesed saavad mõtestatud töö, puhta vee, päikese-ja tuuleelektri ning natukenegi haridust, siis pole neil vajadust kuhugi põgeneda või rännata. Sellele piirkonnale ennustatakse ka kõige kiiremat rahvastiku kasvu, kui kõik läheb edasi täpselt nii, nagu see siiani toimunud on. Mis tähendab veel suuremat migratsiooni kõrbestumise tõttu. Järelikult rahvastiku kasvu pidurdamiseks ja elatustaseme tõusuks vajame olulisi muutusi. Me saame seal ühtaegu nii abi pakkuda kui ettevõtjatele võimalusi leida. Abi on lubanud nii iirlased kui hiinlased ja kogu EL on projekti ametlik partner nagunii.

Miks ma olen veendunud, et ettevõtmine ennast õigustab? Üks India kohta tehtud uuring ütleb, et parema elu ja väiksema laste arvu võtmeteguriteks on neli lihtsat asja. Nendeks on naiste ligipääs haridusele, puhtale veele, elektrile ja telemeelelahutusele. Tundub liiga lihtne? Võib ju tunduda, aga kui järgi mõelda, siis nende seoste kinnituseks saab tuua hulganisti näiteid.

Ja nagu öeldud – me saavutame koostöös kõrbestumise peatamise ja metsade taastamise, pinnase veesidumisvõime suurenemise, toidu-ja energiajulgeoleku. Olla osa maailma paremaks paigaks muutmise liikumisest… see  on suurepärane. Ei, ma pole Eestit unustanud – meie inimeste, metsa, mulla, õhu ja vee kaitse on lihtsalt elementaarne.