Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Martin Laine: aitab juba rändepakti-hüsteeriast! (31)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Martin Laine
Martin Laine Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pole nagu erilist mõtet enam ränderaamistiku kohta arvamust avaldada. Ükski arvamus pole enam õige või kasulik.

Igal ajakirjanikul on soov, et kui ta mingile probleemile tähelepanu juhib, siis järgneb sellele ühiskonnas elav arutelu ja reaktsioon. Enamasti ei järgne.

Kuid elav debatt kaasneb tihti just nende teemadega, mida on võimalik ära kasutada poliitilistes kemplustes. Mida hoomamatum, arusaamatum ja raskemini kontrollitav jutt sellest sünnib, seda parem.

Ränderaamistik on ülehaibitud mittemidagiütlev bürokraatlik häma, millele annavad näilise mõju vaid sildid, mille eri huvidega osalised sellele meelevaldselt külge kleebivad. Populistid võitsid hetkel, kui ränderaamistik ühiskonnas üldse mingi tähtsuse omandas.

Ränderaamistik on ülehaibitud mittemidagiütlev bürokraatlik häma, millele annavad näilise mõju vaid sildid, mille eri huvidega osalised sellele meelevaldselt külge kleebivad.

Arvamusi ei avaldata juba ammu seepärast, et inimeste teadlikkust suurendada või inforeostust ohjeldada. Pea alati on sõnavõttudes mingisugune peidetud eesmärk. Peamine on, et saaks midagi õõnestada või kellegi peale näpuga näidata. Kedagi hirmutada või oma agendat õigustada.

Loodan, et enamiku inimestest jätab ränderaamistik külmaks.

Mõistagi pole see rahvusvahelist debatti tekitanud dokument täiesti tähtsusetu. Aga kõik, kes pole viimaste nädalate uudistetulva aktiivselt jälginud, pole ka millestki oluliselt ilma jäänud. Kes on, pole ka targemaks saanud.

Arvamusi on nii palju, et nende kõigiga on võimatu oponeerida ka kõige paremini kurssi viidud ekspertidel. Iga arvamus jääb vähemusse ja on seega tähtsusetu.

Võin ausalt tunnistada, et ma ei hinda oma võimeid piisavaks, et sel teemal süvenenult sellises infomüras pädevat isiklikku arvamust avaldada. Leian, et tark on see, kes teab, kui rumal ta on.

Kuid olen kohanud päris palju lihtsaid kodanikke, kellel on selles küsimuses väga põhimõtteline arvamus. Kahtlustan, et nende seas on palju neid, kes on oma vaated kujundanud liigsete emotsioonide, väärinfo ja populismi kaasmõjul.

Tulevaste valimiste perspektiivis on üsnagi hirmutav, kui lihtne on panna inimesi arvamust kujundama teemal, millest nad täpselt arugi ei saa.

Kindlasti on ka olulisemaid asju, millele saaks kogu ühiskond ligemale sajaprotsendilist tähelepanu pühendada. Kuid kõike eelnevat arvestades võib olla isegi hea, et olulisemate küsimuste puhul sellist tormi üldjuhul ei järgne.

Tagasi üles