Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: imesid ei juhtu (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tulekahju. Foto on illustratiivne
Tulekahju. Foto on illustratiivne Foto: bessarabia/Scanpix

Tuli mängib inimese elus olulist rolli. Selle loodusstiihia taltsutamine tähendas omal ajal seda, et meie esivanemad olid kindlustatud sooja ja valgusega. Tänu tulele levis nende areaal üle terve maailma, sest tuli aitas jagu saada karmidest kliimatingimustest ning tuli võimaldas järjest enam suurendada inimeste sõltumatust loodusest. Ilma tuleta oleks elu Maa peal keeruline ette kujutada, sest seda läheb tarvis igal pool. Kodudes, koolides, vabrikutes. Selleks et saada maagist metalli, millest saaks midagi valmistada, on tarvis tuld. Et saada elektrit ja sooja, on meil Eestis samuti tarvis tuld. Tuli paneb liikuma autod, vedurid, lennukid ja muud sõidukid.

Kui kunagi küsiti Einsteinilt, kas tuumaenergia kujutab endast ohtu inimkonnale, siis vastas geniaalne füüsik, et mitte suuremat kui karbitäis tikke – kõik oleneb sellest, kelle kätte see satub. Tuli muutub ohtlikuks valedes või lohakates kätes. Tulekahju võib puhkeda seal, kus tuli ka kõige õrnema võimaluse leiab. Selleks võib olla sisseunustatud triikraud, hooletult visatud suitsukoni, kustutamata jäänud lõke, viga elektrisüsteemides, aga ka hooldamata ahi või puhastamata korsten. Viimastega peab meil Eestis talve tulekul väga tähelepanelik olema, kuna meie maal elavad paljud inimesed puuküttega individuaalmajades. Olmes on kasutusel ka väga palju materjale, mis on loodud keemia ja füüsika abil.

Selle kõigega seoses on tulekahjude puhkemise oht meie ümber tänapäeval oluliselt suurenenud. Igas kodus on palju elektriga töötavaid kodumasinaid. Külmkapp, kohvi- ja veekeetjad, televiisorid, triikraud ja erinevad soojendajad. Aasta eest jälgisime uudiste vahendusel, kuidas Londonis põles 24-korruseline Grenfell Tower. See kümnete inimohvritega iga tuletõrjuja õudusunenägu sai alguse katkisest külmkapist. Paljudes meie majades on gaas, mis on asendamatu abimees, kuid hooletul käitlemisel võib see muutuda hädade allikaks. Mälestus kuu aja tagusest tragöödiast on meilgi värske näide sellest.

Tänavu on 11 kuuga Eestis tulekahjudes hukkunud 37 inimest, mida on peaaegu sama palju kui möödunud aastaga. Selle statistika taga on paljude inimeste tragöödia. Statistika näitab, et iga kolmas tulekahjus hukkunu on meil vanemaealine ja iga teine-kolmas õnnetuse hetkel alkoholijoobes. Paljudest õnnetustest oleks päästnud elementaarse tuleohutuse järgimine või paigaldatud suitsuandur. Meie päästeamet on teinud suurepärast tööd, et teavitada inimesi erinevatest ohtudest. Kuid ka näiteks elementaarse suitsuanduri paigaldamisele ei saa neile, marslastele või mingi kolmanda jõu sekkumisele lootma jääda, see töö tuleb igaühel ise oma kodus ära teha.

Meie päästeamet on teinud suurepärast tööd, et teavitada inimesi erinevatest ohtudest. Kuid ka näiteks elementaarse suitsuanduri paigaldamisele ei saa neile, marslastele või mingi kolmanda jõu sekkumisele lootma jääda, see töö tuleb igaühel ise oma kodus ära teha.
Tagasi üles