Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Aimar Ventsel: punk on süüdi! (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veganluse festivalil osaleja Iisraelis.
Veganluse festivalil osaleja Iisraelis. Foto: JACK GUEZ/AFP

Paistab, et ilma vaenlaseta on raske elada ja kui vaenlast pole, siis peab ta välja mõtlema. Just niimoodi sain ma aru ühe parteilähedase infoportaali loost, kus teatati, et nüüdseks on meil – lisaks olemasolevaile – uus «terroristlik» vähemus, nimelt veganid.

Veganlus – kes veel ei tea – on elustiil, kus välditakse kõiksuguseid loomseid tooteid, seda nii söögis, riietuses kui ka muus ümbritsevas. Veganluse ideoloogiaid on mitmeid ja need on tihti teineteisele vastukäivad. Samamoodi on teineteisele vastukäivad ka seletused veganluse päritolu kohta. Mõned viivad selle filosoofia tekkimise 19. sajandisse, mõned aga klassikalisse hellenistlikku perioodi või veel varasemasse Indiasse.

Veganlus kui ideoloogia võibki ju olla väga vana, ent massidesse aitas selle viia punk. Kui 1970ndate lõpus tekkis Suurbritannias punk, siis selle vaste USAs oli hardcore – kiire ja lärmakas rokkmuusika. 1981. aastal üllitas Washingtoni muusikakollektiiv Minor Threat oma debüütplaadi, millel oli 46-sekundiline pala «Straight Edge», mis andis nime uuele liikumisele. Sellesse alla minutilisse loosse mahtus terve poliitiline manifest, lühidalt tervislike eluviiside propaganda.

Tagasi üles