Rait Maruste: valitsuskriis kui õpikunäide Eesti konstitutsioonilise raamistiku parandamisvajadusest

Rait Maruste. Foto: Urmas Luik

Riigireformi Sihtasutuse juhatuse liige, endine riigikohtu esimees ja endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste kirjutab, et rändekokkuleppe asjus tekkinud valitsuskriisi oleks saanud vältida, kui meie parlamentarism ja õigusriiklus toiminuks parimal võimalikul viisil.

Kuigi valitsuskriisi taga olev sisepinge ainult ootas sädet, et lahvatada, siis saanuks vähemalt sellel konkreetsel põhjusel valitsuse halvatust ja võimalikku laialimineku teemat vältida, kui meie parlamentarism ja õigusriiklus toiminuks parimal võimalikul viisil. Ehk nii nagu meie põhiseaduses ette nähtud ja mitmetes kauaaegsetes ja arenenud demokraatiates see toimub.

Esiteks jäi kogu diskussioonist kõrvale meie esinduskogu – riigikogu. Parlamentaarses riigis, milleks meie riik põhiseaduse järgi on, oleks pidanud sedavõrd poliitiliselt tundlik ja õiguslikult ebamäärane küsimus olema riigikogu täiskogu arutelu ja vaidluste aineks. Sellel põhiseaduse sätte ja mõtte kohasel foorumil saanuks rahva ja meedia silme all kõik poolt ja vastuargumendid kuni olukorra tekkimise võimalike süüdlasteni põhjalikult läbi arutatud. See oleks aidanud kas ajalt või ka viimasel hetkel probleemi lahata ja mõistlikule, argumenteeritud ning laiapõhjalisemale tulemusele jõuda. Nüüd jäi kõik üksikute sooloesinemiste ja meedia tasemele. Aga nii see ei peaks olema ja just parlament on koht, kus sedalaadi debatid toimuma peaks. Miks see nii ei toimunud? Põhjuseks on sisseharjunud arusaamine ja tava riigikogust kui jäigast seaduste vastuvõtmise masinast ning selle tegevust reguleeriv, kuid aegunud riigikogu töö- ja kodukorra seadus, mis vajab juba ammu uuendamist.

Teiseks. Kaasaegsete demokraatlikes õigusriikides, milleks Eesti Vabariik samuti peaks põhiseaduse järgi olema, on üldjuhul konstitutsioonikohtud (meil riigikohus) seatud selleks, et anda kollektiivselt läbiarutatud ja õiguslikult argumenteeritud vastuseid keerukatele ja vastuolulistele riigiõiguslikele küsimustele. Ka see võimalus on jäetud kasutamata.