Jüri Ratas

FOTO: Tairo Lutter

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Viimase viie päeva kolm sündmust on viinud kokku ajaloo ja tänapäeva – möödus 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, Suurbritannia valitsuskabinett toetas pärast tulist vaidlust Brexiti kokkulepet ja Eesti valitsus ei leidnud üksmeelt ÜRO rändeleppe osas. Neid väga erineva ajaloolise kaaluga sündmusi ühendab üks joon – juhi vastutus, kirjutab Andres Sutt (Reformierakond).

Mooniõis on sümbol, mis märgib miljonite noorte meeste kaotatud elusid Esimeses maailmasõjas. Sõda, mis lõpetas sajandi kestnud rahu, hävitas lugematul hulgal inimelusid, lõhestas ühiskonnad ja purustas majandused.

Tunnustatud Kanada ajaloolane Margaret MacMillan ei küsi oma Esimest maailmasõda ja selle tekkepõhjusi põhjalikult analüüsivas raamatus «Sõda, mis lõpetas rahu» miks Suur Sõda algas. Ta küsib hoopis, miks toona pikim rahuperiood Euroopas ei jätkunud. Vastus on häirivalt lihtne. 1914. aasta suvel sõltus sõda või rahu väikese arvu kindralite, kroonitud riigipeade, diplomaatide ja poliitikute ehk toonaste juhtide otsustest. Ja sõda võitis, olles ühtlasi proloogiks Teisele maailmasõjale.