Diplomaat Andris Razāns: Liivimaa DNA elab edasi

Läti diplomaat Andris Razans. Foto: Läti Välisministeerium

Tänavune, 2018. aasta on kahele väga heale ja lähedasele naabrile Lätile ja Eestile erilise tähendusega. Mõlemad riigid tähistavad oma sajandat sünnipäeva ja ühtlasi heidavad hindava pilgu neile sajale aastale, mis on möödunud iseseisvuse saavutamisest 1918. aastal. Loomulikult ulatub mõlema riigi rahva suhtlemine tagasi juba mäletamatutesse aegadesse. Meie ühises ajaloos oli pikk periood, mil Läti ja Eesti ala ja rahvad kuulusid muistse Liivimaa koosseisu, mille mõju avaldub isegi veel tänapäeval olulisel määral lätlaste ja eestlaste kultuurilises ja maailmavaatelises DNAs.

Meie sidemed on tõepoolest äärmiselt iidsed ja tihedad. Need on sellised olnud Euroopa ajaloo pikkade sajandite vältel, eriti aga 20. sajandil. Paralleelse teekonna näitamiseks piisab ehk, kui ära mainida iseseisvuse väljakuulutamine 1918. aasta novembris, Nõukogude ja natside okupatsioon Teise maailmasõja ajal, Nõukogude okupatsiooni lõpp ja de facto suveräänsuse tagasivõitmine 1991. aastal, ühinemine ELi ja NATOga 2004. aastal. Kõik see näitab ilmekalt, et Eesti ja Läti saatus on ühte köidetud. Meil tuleb seda meeles pidada, eriti kui vaatame tulevikku.

Millised ka poleks meie kogemused, milliseid õppetunde me ka poleks omandanud, on need Lätil ja Eestil ühised ning juba üksi seepärast tasuks kokku panna ja täpsustada ühine strateegiline arusaam selle kohta, mida tulevik meile tuua võib.