Tellijale
Allar Jõks: pooltoonideta Eesti viib ühiskonda, kus ekspert vaikib (14)
/nginx/o/2017/02/17/6350917t1h5bc5.jpg)
16. november 2018, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/17/6350927t1hd310.jpg)
Loosungid ja pooltõed on paraku saanud viimastel aastatel valitsemiskultuuri, sealhulgas õigusloome lahutamatuks osaks. See on ohtlik, kirjutab vandeadvokaat, endine õiguskantsler Allar Jõks.
ÜRO rändelepe on ainult poliitiline deklaratsioon. Ei, rändeleppega saavad Eestile kohustuslikuks migrantide vastuvõtukvoodid. Rändeleppest loobumisel satuvad ohtu Eesti liitlassuhted ja sedakaudu meie julgeolek. Rändeleppe tulemusena ummistavad Luhamaa piiripunkti miljonid migrandid, kes soovivad osa Eesti suurepärasest kliimast ja sotsiaaltagatistest.
See on Eesti sügis 2018. Mustvalge Eesti, kus pooltoonid puuduvad ja avalikkuse veenmise peamine vahend on loosungid ja hirmutamine. Vahet ei ole, kas leppe pooldajate või vastaste poolt. Loosungid ja pooltõed on paraku saanud viimastel aastatel valitsemiskultuuri sh seaduste tegemise lahutamatuks osaks.
Siin tõusetub küsimus ajakirjanduse ja ekspertide rollist tundlike ja keeruliste teemade selgitamisel. Kes külvab rohkem hüsteeriat ja ebakindlust, kas õigusteadlasest ekspert, kes juhib tähelepanu nüanssidele, mida tuleb enne allakirjutamist kaaluda. Või ajakirjanik, kes otse-eetris või arvamusloos süüdistab akadeemikut või rahvusvahelise õiguse dotsenti ideoloogilises kallutatuses?
Kas eksperte võib kritiseerida? Jah, isegi peab. Aga õiguslike seisukohti saab kritiseerida juriidiliste argumentidega. Kas MMS kummardaja seisukoht on sama veenev kui meditsiiniteaduste akadeemikul ja astronoomi ja lapiku maa teooria guru arvamused on sama kaaluga?
EI. Nii nagu sõnavabadus ei tähenda faktivabadust, ei ole eksperdi ja asjaarmastaja arvamus sama kaaluga. Vastupidisel juhul jõuame ühiskonda, kus asjatundja otsustab ideoloogiliste ja emotsionaalsete rünnakute hirmus vait olla. Või siis anda vastuseid, mis kõigile meeldiks. Võib vaid ette kujutada, mis juhtuks kui arst annaks ainult selliseid diagnoose, mis patsiendile meeldivad.