Palju õnne, õde Läti!

Liivimaa Foto: Pm

Pühapäeval iseseisvuse sajandat aastapäeva tähistava Läti ajalugu on tihedalt Eesti omaga põimunud olnud juba väga palju kauem. Riiaka eestlase lepliku õe lätlase loo räägib ajalooprofessor Mati Laur.

Seda, et Eesti ja Läti ajalugu on väga lähedased, teame juba koolipõlvest. Hando Runneli luulesalmist käibele tulnud fraasi «Ei saa me läbi Lätita» on küllap juba tüütuseni korratud, kuid eesti ajaloolase jaoks on see karm reaalsus: uurida Eesti ajalugu akadeemilisel tasemel, seejuures tundmata Läti ajalugu, on pea võimatu, olgu tegemist mistahes perioodiga muinasaja ja tänapäeva vahel.

Võrreldes Eesti ajalooga on Läti ajalugu regionaalselt märksa liigendatum. Piiskop Meinhardi tulekust, millega siinne kirjapandud ajalugu laias laastus pihta hakkab, kuni Liivi sõjani moodustas Eesti ja Läti ala praeguses ajalookirjutuses Vana-Liivimaa nime all tuntud poliitiliselt ja majanduslikult ühtse terviku, mis jagunes ordu ning nelja piiskopkonna vahel. Eri radu hakkab ajalugu kulgema alles Liivi sõja aastatel. Just siit saab alguse Läti jagunemine kolmeks ajalooliseks piirkonnaks: Liivimaa (Vīdzeme), Kuramaa (Kurzeme) ja Latgale. Neid piirkondi tähistavad kolm tähte nii Läti riigivapil kui ka Riia kesklinnas kõrguval vabadussambal.