Lauri Hussar ja Holger Roonemaa: ühe kohtulahendi kolm õppetundi (2)
15. november 2018, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks toob välja, et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Seejuures tuleb rõhutada, et ajakirjandus peab toimima laiapõhjaliselt ühiskonna huvides, pakkuma teekaarti ja elutähtsat informatsiooni ning vajadusel olema ka selle ühiskonna valvekoera funktsioonis. Selle ülesande täitmiseks tuleb ajakirjandust ka usaldada ja meediaväljaannetel see usaldus välja teenida. Kõige olulisem on siin uuriva ajakirjanduse roll, sest just varjatut päevavalgele tuues saab tuua esile teod, hoiakud ja suundumused, millel on ühiskonnas oluline tähendus või tähtis roll.
Uuriva ajakirjanduse meistriklass tunneb «sügava kurgu» nimelist anonüümset allikat, kes aitas paljastada nuhkimisskandaali 1972. aasta USA presidendivalimistel. Selle loo ainus peategelane oli tundmatu allikas, kelle ütlused muutsid USA poliitikat kõige kõrgemal tasemel. Anonüümse allika kasutamine on ent alati seotud ka riskiga, et saadud informatsiooni ei ole võimalik teiste allikate põhjal kinnitada või on info osutunud puudulikuks, ebatäpseks või halvemal juhul ka ebatõeseks.
Tänases Postimehes ilmub Harju maakohtu otsus, mis ütleb, et Postimees on avaldanud Margo Tominga kohta valeandmeid. Jah, me eksisime ning vastutame selle eest. Laskumata loo üksikasjadesse, tuleb tõdeda, et juhtunus on meie toimetuse jaoks kolm õpetlikku aspekti. Eksimuseni viinud loo allikalt olime varem saanud tõest ning kõrge kvaliteediga informatsiooni. Olime veendunud, et ka kõnealune vihje vastab tõele. See oli meie esimene viga.
Üks uuriva ajakirjanduse olulisemaid tööriistu on suhtlus allikatega ning neilt pärinev info. Teine, sama tähtis vahend meie tööriistakastis on saadud info kontrollimine. Ka kõnealusel juhul andsime oma parima, et allikalt saadud infole leida kinnitus teiselt, temast sõltumatult allikalt. Paraku ei olnud me oma ülesannete kõrgusel ning avaldasime loo liiga kergekäeliselt. See on teine õppetund.
Oleme seisukohal, et olukorras, kus põrus toimetus, ei ole kohane panna vastutama üksikut töötajat. See on ohtlik sõnavabadusele.
Kolmandaks oleme jätkuvalt veendunud, et oma allikaid tuleb kaitsta. Eesti õigusruumis on allikakaitse teema põhjalikult läbi vaieldud ning praegu kehtiv seadus pakub kaitset nii ajakirjanikele kui allikatele. Allikat tuleb kaitsta ka siis, kui temalt saadud info osutub ebatõeseks, sest info kontrollimise ja tõestamise kohustus jääb ikkagi ajakirjanikule ja laiemalt ajakirjandusorganisatsioonile.
Me oleme otsustanud, et ei vaidlusta kohtuotsust kaasuses Margo Tomingas vs. AS Eesti Meedia selle põhisisus. Küll aga vaidleme edasi selles osas, mis puudutab ajakirjandusväljaande kõrval vastutuse panemist ka konkreetse loo kahele autorile isiklikult. Oleme seisukohal, et olukorras, kus põrus toimetus, ei ole kohane panna vastutama üksikut töötajat. See on ohtlik sõnavabadusele.