Kaido Pihlakas

FOTO: Toomas Huik

On kurvastav, kui meil ei süveneta piisavalt probleemi olemusse ja üksnes püütakse leida vastuväiteid, sageli eksitavaid ja ebaõigeid, et vältida tööd sõjakohtu probleemi lahendamiseks, kirjutab reservohvitser ja emeriitadvokaat Kaido Pihlakas.

Eelmisel kolmapäeval esines Vikerraadios riigikogu riigikaitsekomisjoni liige, endine kaitseväe juhataja Johannes Kert, kes vastas küsimustele ja selgitas sõjakohtu loomise vajadust Eestis. Järgmisel päeval (8.11.) ilmus ka Postimehes lühiinfo, et Reformierakonna poliitikud tahaks luua sõjaväekohtu, ning Johannes Kert täpsustas, et Eestisse kavatseme luua riigikaitsekohtu. ERRi veebilehelt leidsime kinnituse, et justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsleri Kai Härmandi sõnul ei pea ministeerium mõistlikuks «Johannes Kerdi väljakäidud mõtet luua Eestis sõjaväekohus» (8.11).

Pean esmalt juhtima tähelepanu, et meil kasutatakse vääralt ja eksitavalt mõisteid «sõjakohus» ja «sõjaväekohus». «Sõjaväekohus» on olemuselt seotud täitevvõimuga, on reeglina kaitseministeeriumi struktuur ning seetõttu võib olla kaheldav ka nende sõltumatus otsuste langetamisel. «Sõjakohus» on aga demokraatlikes riikides üldise kohtusüsteemi osa erikohtuna – sarnaselt sellega, nagu meil tegutseb kooskõlas põhiseadusega halduskohus.

Just viimase loomise vajadust on Eesti Reservohvitseride Kogu (EROK) juristide sektsioon järjekindlalt toetanud. Toetudes teiste riikide kogemusele, oleme selgitanud, et Eestile sobivaim oleks Soome süsteem. Meie põhjanaabritel rahuajal sõjakohut ei ole, kuid on vastav seadus, mille alusel sõjaolukorras käivituvad sõjakohtud detailselt reguleeritud süsteemina. Sõjakohtu kohtunikeks on need, kes rahuajal on saanud vastavat erikoolitust ja praktiseerimiseks lahendanud sõjaväega seotud kohtuasju oma igapäevase kohtuniku töö raamides. Meie lõunanaabrite lätlaste põhiseadus ei lubanud sõjakohtu kui erikohtu loomist, aga nad täiendasid põhiseadust ja võtsid vastu ka sõjakohtu seaduse.

On kurvastav, kui meil ei süveneta piisavalt probleemi olemusse ja üksnes püütakse leida vastuväiteid, sageli eksitavaid ja ebaõigeid, et vältida tööd sõjakohtu probleemi lahendamiseks ja Eesti vastava seadusandluse korrastamist.

8. aprillil 2018 valmis meie riigikaitseõiguse korrastamisel «Erikordade ajal kriminaal-, väärteo- ning kohtumenetluste erisustega seonduvate muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus», kus punktis 11 fikseeriti: «Sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusmõistmine kohtutes on takistatud, peaks olema Riigikohtu esimehel võimalus oma otsusega suunata riigikaitselise väljaõppe saanud kohtunikud ühe kohtu juurde ning moodustada riigikaitse kohtu kolleegium.»

Kummaline on ministeeriumi asekantsleri Kai Härmandi ütlus raadiosaates, et ta ei usu, et sõjaväekohut ka kriisi ajal tarvis läheks, kuna kohtupidamise dünaamika muutuda ei tohi. Ta lisas, et peab oluliseks õigussüsteemi järjepidevust, ning tema sõnul toetab sõjaväekohtust hoidumist ka rahvusvaheline praktika. Rahvusvaheline liikumine olevat pigem suunas, et loobutakse eraldi sõjakohtust. Need kohtud on väga suurtes riikides, kus neid probleeme on tõesti palju. Või on need sellised riigid, mille puhul võib tekkida küsimus nende riikide demokraatlikkuses.

Sõjaväekohut Eesti tõepoolest ei vaja – põhjustel, mida eespool mainisin. Eeldades, et ajakirjanik ei eksinud mõistete edasiandmisel, mida asekantsler Härmand kasutas, jääb arusaamatuks, miks õiguspoliitika asekantsler avalikus raadiosaates eitab kriisi ajal tegutseva erikohtu vajalikkust, kuigi ülalnimetatud väljatöötamiskavatsustes peeti vajalikuks riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamist sõjaseisukorra ajal.

Kai Härmandi põhimõttelist eitavat seisukohta ei kinnita ka teadaolev rahvusvaheline praktika. Sõjakohtud tegutsevat enam kui neljakümnes arenenud riigis üle maailma.

EROK juristide sektsiooni liikmena kinnitan, et mina ja minu mõttekaaslased oleme järjekindlalt seisukohal, et Eesti ei vaja rahuajal alaliselt toimivat sõjakohut, kuid me oleme riigina kohustatud looma rahuajal õigussüsteemi, mis kindlustab sellise erikohtu kohese käivitumise võimaluse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal riigikaitsekohtuna ja tagama selle kohtu mehitamise rahuajal erikoolituse saanud kohtunikega (vaata ka Kaitse Kodu 2017/6 ja Riigikogu Toimetised 2017/ 36).

Miks ja millist sõjakohut me oma riigis vajame, ei saa otsustada üks või mõni ametnik, sõltumata tema positsioonist riigiametnikuna, sest see lahendus on seotud ka meie riigi julgeoleku efektiivse tagamise ühe täiendava instrumendi loomise vajadusega. See vajab põhjalikku arutelu ja avalikkusele eelnevalt eksitavate seisukohtade mitteesitamist.