Tellijale
Andrei Hvostovi essee: antiglobalistliku ajastu pühakud ja deemonid (8)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa päritolu juudi soost Ameerika filosoof ja klassikaline filoloog Leo Strauss võttis 1951. aastal kasutusele termini reductio ad Hitlerum, mis on äratuntavas suguluses antiikse retoorikavõttega reductio (või argumentum) ad absurdum – väite ümberlükkamine selle viimisega absurdini. Meetodi kasutamisel oli Platoni järgi kõige osavam kreeklaste seas Sokrates.
Leo Straussi terminiga tähistatakse olemuslikult midagi muud: võtet, millega lüüakse oponendil jalad alt, süüdistades teda Hitleri-meelsuses või sümpaatias natside vastu. Näiteks kui mõni inimene armastab hundikoeri, siis – kuna hundikoeri armastas ka sakslaste Führer – reetvat see tema natsimeelsuse.