16. november 1918: Eesti sõjavägi saagu

Ajutise Valitsuse esimene koosseis. Foto: Rahvusarhiiv

Eesti vabadussõja puhul võib imestada, kuidas Eestil see võita õnnestus. Ent enne peaks küsima, kuidas seda sõda üldse alustada õnnestus. Sõdade ajaloos on sageli juhtunud, et enne reaalset sõjakära peetakse maha sõnalahing. Näiteks on 1914. aasta Marne’i lahingu kohta öeldud, et tõeline Marne’i lahing peeti maha telefoni teel – kahe Prantsuse kindrali vaidlusena, kas saab ja peab. Midagi sarnast toimus ka Eestis 1918. aasta novembris.

Eesti Ajutine Valitsus tuleb võimule

Riik oli välja kuulutatud ja valitsus moodustatud juba küll 24. veebruaril, kuid tegelikult sai Eesti Ajutine Valitsus tegutsema hakata alles 11. novembril, kui Eestit okupeerivate Saksa sõjajõudude ülem Adolf von Seckendorff oli võimu Saksamaal puhkenud revolutsiooni mõjul poolkogemata Poskale üle andnud. Päris nii Seckendorff seda ei mõelnudki, lubas vaid seni põranda all tegutsenud Eesti Ajutisel Valitsusel nõupidamiseks kokku tulla. Kuid peaministri kohuseid täitnud Jaan Poska kasutas olukorra talle omase resoluutsusega ära ja lasi üles kleepida teadaanded, et Eesti valitsus on tegevusse asunud, mis sai tähendada üksnes seda, et võim on üle võetud.