Katri Raik: tulge, õppige politseinikuks!

Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti politsei 100. aastapäeval aktiivselt alanud diskussioon politseinike ja piirivalvurite puudusest ei ole uus teema. Kõrge võimalike pensionile suundujate arv ja märkimisväärne personalivoolavus on olnud aastaid teada. Üks lahendus, mis siin aitab, on uute inimeste koolitamine, kirjutab Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik. 

Sisekaitseakadeemia on viimastel aastatel kadettide arvu suurendanud kahe õpperühma võrra ning on järgmisel aastal valmis juurde võtma veel 50 õppurit. Kõige olulisem on seejuures, et meil on, kes õppima tulevad. Seda tänases demograafilises situatsioonis, kus noori on vähe. Teisalt avaldavad iga üheteistkümnes gümnaasiumilõpetaja soovi astuda akadeemiasse, nende hulgas on üle kolmandiku, kes kõnelevad kodus vene keelt. Sisekaitseakadeemiast on saanud oluline lõimumismootor.

Loota, et noorte hulgas on varasemast enam neid, kes soovivad töötada politseiniku, tolliametniku, päästja või vanglaametnikuna, pole suurt põhjust. Lisaks on juba õppima asumine üsna keeruline ja õppimine ise pingeline. Iga neljas õppima asuja ei soorita keeletesti või kehalisi katseid. Tõsi, õppides on stipendium ja hüved võrreldes muu kõrgharidusega päris suured.

Eeltoodu võib olla hirmutav, aga politseinikuks õppimise võimalusi on erinevaid ning ilmsest on Eesti politseiharidus üks paindlikumaid Euroopas. Õppima võib tulla ka 35 aastasena ning hoopis teise eelneva haridusega. Noortele on avatud nii kutse- kui kõrgharidusõpre, seega võib oma õpinguid lõpetada pooleteise või kolme aastaga. Pärast kutsehariduse õpinguid on võimalik kõrgharidusõpingud lõpetada töö kõrvalt. Niinimetatud 35pluss õppijale oleme välja töötanud õppekava, mis võimaldab õppida kaugõppes, kus koolipingis tuleb pingutada vaid kaks kuud, edasi saab õppida juba tööl käies. Palka makstakse aga juba õppimise ajal.

Kolmandik  töötajatest politsei- ja piirivalveametisse tulevad ja jäävad tööle hoopis mõne muu haridusega ning keegi ei sunni neid inimesi uut kutse- või kõrgharidust omandama. Küll võimaldatakse politseiametniku austava nimetuse omistamise eel täienduskoolituskursusi ja neid juba vastavalt enne omandatud haridusele. Näiteks saab jurist ilmsesti suurepäraselt hakkama uurija tööga või noorsootöötaja noorsoopolitseiniku omaga.   

Eelmine aasta küsisime Sisekaitseakadeemia neli aastat tagasi lõpetanud inimeste käest, kas nad ikka töötavad politsei- ja piirivalveametis. Selgus, et 85 protsenti töötab. Seega, noorematele politseinikele meeldib nende töö. Hoidkem ja austagem neid.

Sisekaitseakadeemia on valmis andma endast politseinike koolitamiseks parima, kui on olemas ressursid, mille peab tagama riik. Ja ikka on vaja ka kadette, teisiti ei saa. Tulge, õppige politseinikukus.