Eesti lipp.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Suveräänsuse sisu muutumise ja põhiseaduse muutmise küsimused on rahvusriikide, Eesti riigireformi ja Euroopa Liidu tuleviku teemad, kirjutab Eesti põhiseaduse assamblee liige Ivar Raig. 

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Suveräänsuse teema on jälle päevakorras. 16. novembril tähistatakse rahvusraamatukogus rahvusvahelise konverentsiga Eesti NSV Ülemnõukogu erakorralise istungjärgu poolt 16. novembril 1988. aastal vastu võetud Eesti suveräänsusdeklaratsiooni 30. aastapäeva. Sellel deklaratsioonil on oluline ajalooline tähendus nii Eesti, Nõukogude Liidu kui ka kogu Euroopa ja maailma jaoks. Ülemnõukogu deklareeris: «Eesti NSV suveräniteet tähendab, et talle kuulub tema kõrgemate võimu-, valitsemis-, ja kohtuorganite näol kõrgeim võim oma territooriumil.» Selle otsusega mitte ainult ei peatatud Moskva kavatsused hakata Eestis fosforiiti kaevandama, vaid tekitati säde, millest tõusis kogu nõukogude korda põletanud leek ning algas Eesti suveräänsuse taastamine de facto. See otsus pani aluse Eesti, Läti ja Leedu taasühinemisele Lääne-Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Suveräänsuse sisu muutumise ja põhiseaduse muutmise küsimused on rahvusriikide, Eesti riigireformi ja Euroopa Liidu tuleviku teemad. Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja mitmed Euroopa Parlamendi saadikud püüavad kujundada Euroopa suveräniteeti. Samas mitmed väikeriigid tugevdavad rahvusriigi õiguslikke aluseid. Näiteks Iisrael seadustas, et on rahvusriik, Iisraeli territoorium kuulutati juutide ajalooliseks koduks ja Jeruusalemm selle pealinnaks. Suveräänsuse tunnustamist taotlevad katalaanid, kurdid, palestiinlased jt. Eelseisvate riigikogu valimiste eel taotlevad riigireformijad eesotsas Jüri Raidlaga mitme riigijuhtimist käsitleva põhiseaduse paragrahvi muutmist. Täpsustamata suveräänsuse sisu kutsub Mart Helme Ungari, Poola, Itaalia, Austria ja Suurbritannia eeskujul likvideerima Eesti suveräänsuspuuet.