Peeter Langovits: Riias kõlas taas Eesti meeste laul

Külmal esmaspäeva varahommikul, 23. novembril 1998, asus Estonia teatrimaja eest Riia poole teele Taisto Reiside kahekorruseline buss meie rahvusmeeskooriga. Buss oli mehi täis, istmete vahel rippusid kotid esinemisriietega. Kaasas olid ka toidukotid, sest koorile rasketel aegadel oli päevarahaga kitsas käes. Sestap plaaniti ka selleks külaskäiguks üksainus päev.

Kui RAM 1947. aastal esimest korda Riias esines, võeti neid ovatsioonidega vastu ja nõuti lisakontserte. Aastakümnetega kujunesid Eesti ja Läti kooride vahel välja tihedad sõprussidemed ning Gustav Ernesaksa 90. sünniaastapäeva eel otsustati anda kontsert Riias, kus varem oli koos Ernesaksaga ülimenukalt esinetud. Seekordne sõit oli esmakordne taasiseseisvumiseajal. Mindi suurte lootustega, et jätkata kunagisi traditsioone ja tervitada ka naabreid nende juubelil.

Teel meenutas koori direktor Vello Mäeots, et varem oli RAMi kontserte saatnud alati «eriline Riia publik ja Riia aplaus» ning erakordselt soe vastuvõtt.

Viis päeva varem oli Läti Vabariik tähistanud 80. aasta möödumist iseseisvuse väljakuulutamisest ja aastapäevapidustustel viibis ka Eesti president Lennart Meri. Toimus palju kultuuriüritusi, mille seast olid suurimad traditsiooniline lillede-pärgade asetamise tseremoonia vabadussamba juures ja õhtune suurejooneline ilutulestik Daugava kaldapealsel.

Eesti-Läti piiriületus sujus ladusalt, vaid passikontroll võttis plaanitust enam aega. Ilm oli päikseline, külma –15 kraadi. Keskpäeval peatus buss Läti Ülikooli ees ja ees ootasid proovid. Jahedus andis tunda ka ülikooli saalis, mille kütte pealt hoiti ilmselt kokku, kuid karastunud kampsunites mehed ei lasknud end sellest segada. Sel ajal, kui mehed end riietusruumis sisse seadsid, tõmmati puitraamile kaasavõetud suur Gustav Ernesaksa portree, mis kontserdi ajal lava kaunistas.

Kontserdieelne paus möödus Riia vanalinnas ning pilk naabrite elule oli parajalt nostalgiline elamus, meenutati varasemaid Läti reise. Linnas võis näha juubelikaunistusi ning vabadussamba juures rohkesti aastapäeva meenutavaid lillesülemeid ja pärgi.

Peadirigendina oli 1994. aastast ametis Ants Soots. 1998. aastal oli meie suurimas kutselises meeskooris 60 kohast kuus täitmata. Raske oli leida tugevaid lauljaid meeskoori, kelle repertuaar oli järjest enam suurvormide poole nihkunud ja aega ettevalmistuseks aina vähemaks jäänud. See aasta oli koorile eriline, sest koostöös Edelaraudteega sai teoks omapärane suvine kontserdituur: RAM sõitis erirongiga mööda Eestimaad ja andis raudteejaamades ülimenukaid kontserte. Riia sõidu eel toimus veel ka kaks kontserti «Ernesaks ja tema aeg», mida juhatasid kunagised õpilased ja RAMi dirigendid.

Kui õhtul Riia ülikooli aulas ringi vaatasin, märkasin publiku seas rohkesti eakaid inimesi, kes ilmselt mäletasid hästi RAMi varasemaid etteasteid ja nüüd nostalgialainel taaskohtumist ootasid. Ei puudunud ka noored, keda köitis koorilaul. Paraku oli saalis ka välja müümata kohti.

Pärast väikest sissejuhatust algaski eesti autorite koorimuusika klassikast kokku seatud kontsert. Ants Sootsi dirigeerimisel alustasid mehed frakkides Kuldar Singi «Meieisapalvega», solist Rando Piho. Esimeses osas oli oluline koht Gustav Ernesaksa koorilauludel, millest paari korrata tuli. Lisa pakkus Mart Saare, Ester Mägi ja Konstantin Türnpu looming.

Teine osa algas Eduard Tubina kauni «Ave Mariaga». Veel paar tema koorilaulu ning seejärel kontserdi põhiosa, hulk Veljo Tormise teoseid, mis nii publiku kui ka lauljad elama panid. Kui oli esitatud Tormise «Eesti rahva erakonnamäng», millele oli liikumise seadnud Mait Agu, jõudis kätte hetk, mil laval oli korraga kolm koori. Rahvusmeeskoori kõrvale rivistusid valgetes kleitides teenekas naiskoor Dzintars ja Läti Rahvusmeeskoor. Dzintarsi peadirigent Ausma Derkévica juhatas läti rahvaviisi «Puhu, tuul». Sellele järgnenud «Palverändurite koori» Richard Wagneri «Tannhäuserist» juhatas Edgars Račevskis ja lõpetuseks kõlas Ernesaksa «Mu isamaa on minu arm», mida dirigeeris Ants Soots.

Orelil saatis koore Hille Poroson, solistidena astusid üles Rando Piho, Raul Mikson, Aleksander Sarapuu, Leo Saar, Urmas Põldma, Aivar Kaldre ja Tiit Aruvee. Särtsu kontserdile lisasid Tarvi Jaago flöödil, Mati Tuisk roopillil ja Margus Vaht löökpillidel.

Kontsert võeti hästi vastu. Aplodeeriti seistes, kuid selliseid ovatsioone, nagu RAMile aastate eest osaks oli saanud, seekord polnud. Külma ilma trotsides liiguti edasi Riia Läti Majja kooride ühisele järelpeole. Õhtu suupistete eest hoolitsesid läti sõbrad ning meeskoor pakkus Tallinnast kaasa toodud Karksi õlletehase eripruuli RAMi Ramm. Öösel veeres buss tagasi Tallinna poole meestega, kel rõõm laulmisest kuidagi raugeda ei tahtnud.