3. Kurzeme pataljoni vabatahtlikud 1915. aastal.

FOTO: Wikipedia

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Läti ajalugu aastatel 1917–1919 on väga vastuoluline. Kui Eestis ja mujal teatakse Läti kütte põhiliselt tänu sellele, et nad sõdisid Lenini ja enamlaste poole peal, siis Lätis meenutatakse sageli seda, kuidas läti kütid võitlesid vapralt Esimese maailmasõja rinnetel. Läti iseseisvuse sajanda aastapäeva eel käis arvamustoimetaja Taavi Minnik koos Läti Ülikooli ajalooprofessori Eriks Jekabsonsiga üle Läti ajaloo segasematest perioodidest, aga küsis ajaloolase käest ka Läti tänase päeva ja tuleviku kohta.

Aastal 1915 vallutasid sakslased Kuramaa. Lätlased asusid massiliselt oma maad kaitsma ja nii sündisid läti kütiväeosad. Läti üksused said peagi tuntuks oma vapruse poolest. Ainuüksi 1916. aasta jõululahingutes kaotasid läti kütipolgud 40 protsenti oma isikkooseisust. See tõi kaasa läti sõdurite pettumise Vene sõjaväe ülemjuhatuses. 1917. aasta Vene revolutsioonide ajal sattusid kütid tugeva enamlaste mõju alla. Samas olid läti pataljonid näiteks Siberis ka valgete Koltšaki armees. Ka Jekabsons rõhutab, et läti küttidega pole asjad nii mustvalged, nagu harjutud mõtlema.