Vahur Kersna: on‘s meil kahju või? Miks unustame oma suurnimed?

Vahur Kersna Foto: Erakogu

Miks sada aastat tagasi lahkunud kultuuri- ja ühiskonnategelane on tähistatud, aga meie ajal elanud suured kaasteelised mitte, küsib ajakirjanik Vahur Kersna.

Mööda Eestit ringi sõites oleme kõik ilmselt märganud, kuidas iga natukese aja tagant osutab mõni pruuni värvi viit kellegi loomaarsti või pillimeistri sünnikohale. Tunnistan, et mina pole just eriti sageli neile külavaheteedele sisse keeranud. Hullem veel, tihtipeale olen süüdistanud end hoopis masendavas ignorantsuses: kes pagan küll see, teine või kolmas oli või mille olulisega ta hakkama sai?

Ma ei kahtle, kindlasti olid need osutatavad kõik viita väärivad tegelased, kuid iga kord neist möödudes taban end mõttelt, miks kaugema möödaniku tegijad on meile niipalju märgitumad kui lähiajaloo kangelased. Miks sada aastat tagasi lahkunud teatritegelane on tähistatud, aga mitte näiteks Aarne Üksküla, Lembit Ulfsak, Sulev Nõmmik või Eri Klas?