Vootele Päi: julgeolekurisk pole Taklaja kodakondsus, vaid lühinägelik poliitiline avantürism

Vootele Päi. Foto: Andres Raudjalg

Tundub, et debati käivitajad pole olnud võimelised arvestama potentsiaalse sise- ja välispoliitilise kahjuga, mis kaasneks Ekaterina Taklaja sobimatuks kuulutamisega. Avantüüri tagajärjed võivad olla märksa kaugeleulatuvamad kui selle autorid tahavad või on suutelised endale tunnistama, kirjutab suhtekorraldaja ja endine Reformierakonna liige Vootele Päi. 

Oma hiljutises The Atlanticu essees kirjutab Poola-Ameerika päritolu ajaloolane ja ajakirjanik Anne Applebaum sellest, mis eristab tänapäeva Poola ja Ungari demokraatiat muudest Euroopa riikidest. Nimelt mehitatakse seal riigiasutuste ja -ettevõtete juhtstruktuure inimestega patriotismi, mitte kompetentsi alusel. Ei oleks arvanud, et näen sarnast stsenaariumit arenemas Eestis, kus Rahvusringhäälingu nõukogu hakkab Ekaterina Taklaja sobivust ETV+ juhikohale arutama isegi mitte tema meelestatuse, vaid formaalse kodakondsuse põhjal. Antud juhul on debati algatajad kas teadmatusest või tahtmatusest ignoreerinud mitmeid riske, mis säärase debati ning selle potentsiaalse tulemusega Eestile võivad kaasneda.

ERRi juhatuse oktoobrikuine otsus muutus ootamatult julgeolekuküsimuseks nädalaid hiljem Kristen Michali algatatud päevapoliitilise avantüüriga (reaalseid tingimusi mittearvestav, nurjumise riskiga üritus). Kahtlemata on see võimalus valimiskampaania korras vett hägustada ning nihutada Reformierakonda taas lähemale rahvuskonservatismile, kuid antud juhul pole eesmärk ja vahendid omavahel kaugeltki proportsioonis. Tundub, et debati käivitajad pole olnud võimelised arvestama potentsiaalse sise- ja välispoliitilise kahjuga, mis kaasneks Taklaja sobimatuks kuulutamisega. Avantüüri tagajärjed võivad olla märksa kaugeleulatuvamad kui selle autorid tahavad või on suutelised endale tunnistama.