R, 9.12.2022

Jüri Ratas: ehitame õiglast, tugevat ja jõukat Eesti riiki

Jüri Ratas
, peaminister
Jüri Ratas: ehitame õiglast, tugevat ja jõukat Eesti riiki
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 15
Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Pean õigeks laiapõhjalist revisjoni riigieelarvele, et vaadata üle kõik tulu- ja kuluallikad ning panna paika valdkonnad, mis enim lisaraha ja järeleaitamist vajavad. See ei tähenda riigi kärpimist, mis ei ole meie õhukese riigi jaoks mõeldav, kirjutab Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas.

Oleme riigi ja rahvana saavutanud palju eesmärke, mis saja, aga tegelikult ka 30 aasta eest pea võimatuna näisid. Eesti pole mitte lihtsalt Euroopa Liidu, NATO, ÜRO ja OECD liige, vaid meie arvamusega arvestatakse ja meie tugevusi hinnatakse nii Euroopas kui mujal maailmas. Oleme oma elatustasemelt jõudnud üle kolmveerandi Euroopa Liidu keskmisest ning panustame ühena vähestest NATO liitlastest juba aastaid üle kahe protsendi SKTst riigikaitsele.

Kindlasti ei ole meie riik aga veel kaugeltki valmis ning tõele au andes ei saagi seda kunagi olema. Eesti jõukus on tänu meie tublidele ettevõtjatele ja tööinimestele järjepidevalt kasvanud ning meie SKT jooksevhindades on üle kahe korra suurem kui veel 2005. aastal. Täpsemalt oli see möödunud aastal juba 23,6 miljardit eurot. Samal ajal ei tohi Eesti elu vaadata läbi roosade prillide. Riiki juhtinud poliitikud ei pööranud pikki aastaid piisavalt tähelepanu sellele, kuidas jõukus ühiskonnas jaguneb. Seetõttu valitseb meie riigis lubamatult suur majanduslik ebavõrdsus ning lõhe suuremate keskuste ja maapiirkondade vahel.

Sellest tõdemusest sai praeguse valitsuse tegevusprogrammi kandev nurgakivi. Tõstsime maksuvaba tulu enamiku jaoks 500 euroni, et suurendada madala ja keskmise palgaga inimeste sissetulekuid. Ekspertide hinnangul tõuseb reaalne netopalk tänavu tulumaksuvaba miinimumi tõusu toel umbes kümnendiku võrra.

Samasugune ebavõrdsuse tasandamise mõtteviis nõudis lisaraha eraldamist tervishoiule, kohalikele omavalitsustele ja maaelule. Samuti käivitasime tasuta maakondliku ühistranspordi ning algatasime regionaalsed arenguprogrammid Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Valitsusele ja peaministrile peavad olema Toila ja Torgu inimesed sama tähtsad kui Toompea ja Tornimäe omad.

Keskerakonna platvorm tuleb ambitsioonikas

Keskerakonna riigikogu valimisplatvormi läbiv mõte on väärikas elu kõigile. Soovime tagada eakatele vajadusel kättesaadava hooldekodukoha või koduhoolduse. Samuti plaanime erakorraliselt tõsta vanaduspensione, et suur osa meie kõigi vanematest ja vanavanematest ei peaks elama vaesuses. Täpsemalt on kavas tõsta 2020. aastal keskmist vanaduspensioni koos indekseerimisega 100 euro võrra. See läheb riigile maksma umbes 250 miljonit eurot aastas, millest rahandusministeeriumi hinnangul katab kohe 50 miljonit tarbimismaksude kasvav laekumine. Tegemist pole lihtsalt lubaduse, vaid reaalse eesmärgiga, mis tuleb pärast valimisi täide viia. Keskerakond on ka varem mitmel korral erakorraliselt pensione tõstnud ning praegu ei kujuta keegi ette, et need võiksid olla veelgi madalamad. Nii läheb ka seekord.

Noorte ja perede jaoks peame oluliseks tõsta esimese ja teise lapse toetust saja euroni, et väärtustada ja toetada iga Eestimaal sündivat last. Lisaks oleme algatanud arutelu, kuidas toetada noori peresid esimese eluaseme soetamisel. Käisin Paide arvamusfestivalil välja ettepaneku, et riik võiks pakkuda iseseisvat elu alustavatele peredele käendust, et nad saaksid eluaseme soetamiseks vajaliku kodulaenu ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Tugev majanduskasv on toonud laiapõhjalise palgatõusu ning meie tööturunäitajad on suisa eeskujulikud. Tööhõive kasvas 2017. aastal 67,5 protsendi tasemeni ning töötuse määr langes 5,8 protsendi peale. Seetõttu on tähtis, et jätkuks ka õpetajate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, politseinike, päästjate ja IT-töötajate palgatõus. Kõik need sektorid on saanud praeguse valitsuse ajal arvestava lisaraha, kuid me peame suutma veel enam. Tegemist on ametikohtadega, kus panustatakse iga päev meie kõigi turvatundesse, heaolusse ja haridusse. Seetõttu tuleb riigil neid inimesi õiglaselt ja väärikalt tasustada.

Keskerakonna platvorm riigikogu 2019. aasta valimisteks tuleb ambitsioonikas nii loetletud valdkondades kui märksa laiemalt. Seetõttu pean õigeks riigieelarvele laiapõhjalise revisjoni korraldamist, et vaadata üle meie kõik tulu- ja kuluallikad. Peame ühiselt paika panema valdkonnad, mis enim lisaraha ja järeleaitamist vajavad ning kaaluma selleks läbi kogu enam kui kümnemiljardilise riigieelarve.

See ei tähenda riigi kärpimist, mis ei ole meie õhukese riigi jaoks mõeldav lahendus. Korralik röntgenpilt eelarvest näitab meile kätte, kuhu on vanast harjumusest kogunenud raha, mida oleks kuskil mujal pakilisemalt tarvis, ning kuidas meie ühiseid vahendeid saaks efektiivsemalt kasutada. Samuti milliseid tegevusi on topelt ning mis asutusi on võimalik sootuks vähendada. Iga maksumaksja käest kogutud euro tuleb kasutada läbimõeldult ja sihipäraselt ning see peab teenima meie ühiselt kokku lepitud eesmärke.

Kriitika teeb tugevamaks

Täpselt nagu iga valitsus, oleme ka meie kuulnud kiituse kõrval omajagu kriitikat. Paljud tähelepanekud ja soovitused on olnud õpetlikud ning aidanud plaane paremaks muuta. Näiteks olen korduvalt tunnistanud, et alkoholiaktsiiside tõus on olnud liiga kiire, ning seetõttu vähendasime 2018. aasta aktsiisitõuse poole võrra ning tühistasime järgmiseks aastaks planeeritud tõusud.

Samamoodi tühistasime juba eos eelmise valitsuse poolt seadusesse raiutud diislikütuse kümneprotsendilise tõusu selleks aastaks ning Eesti turismisektori konkurentsivõime tagamiseks ka nende möödunud aastaks planeeritud majutusteenuse käibemaksu tõusu.

Kriitika on oluline ja teretulnud ning tark valitsus võtab seda arvesse. Peame säilitama ettevaatlikkuse, kuid samal ajal ei tohi me muutuda tuleviku suhtes liialt pessimistlikuks. Negatiivne mõtteviis võib saada kasvule piduriks. Näiteks räägitakse viimasel ajal minu hinnangul liiga kindlas kõneviisis lähiajal saabuvast majanduskriisist. Eestis on ütlus, et ära kutsu kurja karja.

Ükski majandus ei kasva lõputult ning edule järgneb alati tagasilangus, aga me ei saa teha murest enda mõtteviisi. Eesti majandus on tugevatel alustel, eelarvepoliitika vastutustundlik ning oleme eelmisest majanduskriisist palju õppinud. Oleme ühiskonnana küpsemad ning riigina uueks kriisiks valmis palju paremini kui kümnendi eest. Igale järgmisele aastale ning kümnendile tuleb minna vastu julgelt, mitte pidevalt peljates komistada ja kukkuda.

Põhjendamatut hirmutamist ning otse öeldes valetamist näeme ka mõnes valimiskampaanias. Tunnustan siinkohal ajakirjandust, kes tunneb vastutust ning on teinud palju olulist tööd sõnavõttude kontrollimisel ja valeväidete paljastamisel.

Näiteks lükkas Delfi ja väitlusseltsi faktikontroll alles hiljuti ümber Reformierakonna esimehe Kaja Kallase levitatud väite, nagu oleks riigi reserviraha ära kulutatud. Kontroll tõi õigesti välja, et stabiliseerimisreservi maht on püsinud ametis oleva valitsuse ajal stabiilselt üle 400 miljoni euro ning likviidsusreservi maht on kasvanud nii eelmise aasta kui ka eelneva valitsusega võrreldes. Samamoodi on valitsussektori reservide osakaal protsendina SKTst nii tänavu kui järgmisel aastal suurem kui valitsussektori järk-järgult vähenev võlakoormus.

Veelgi enam vassitakse, kui jutt puudutab aktsiise ja hiigelsummasid, mis väidetavalt meie rahva taskust otse Läti riigieelarvesse laekuvad. Valede abil inimeste pahameele õhutamine ei tohiks olla poliitikas lubatav võte. Tõsi on see, et alkoholiaktsiisi laekumised on prognoosidele alla jäänud, kuid mõned päris arvude tõlgendused on olnud kaugelt liialt reipad.

Meie tegelik aktsiiside laekumine on püsinud üsna stabiilsena, sest kuigi alkoholiaktsiisi summad on võrreldes 2016. aastaga veidi langenud, on sellest enam kasvanud kütuse ja tubaka pealt kogutavate maksude osa. Kokkuvõttes on 2018. aasta üheksa kuu jooksul laekunud riigieelarvesse üle viie protsendi enam aktsiise kui 2016. või 2017. aasta samal perioodil. Sadadest miljonitest Lätisse sõitvatest eurodest rääkivad poliitikud arvutavad pahasti või eksitavad pahatahtlikult.

Olen alati valmis debateerima nii Reformierakonna peaministrikandidaadi kui ka varikandidaatidega, keda tema asemel esile tõstetakse. Siiski peame ka neis aruteludes jääma tõe, arvude ja matemaatika piiridesse.

Riigikogu valimiste keskne küsimus on, kas minna edasi sidusa ja euroopaliku heaoluriigi ehitamisega, kus ükski inimene pole üleliigne. Teine võimalus on pöörduda tagasi «igaüks iseenda eest» mõtteviisi juurde, mis on kaasa toonud suure ja üha süvenenud ühiskondliku ebavõrdsuse ning aastakümneid kestnud eestimaalaste üksteisele vastandamise. Mina leian, et Eestil tuleb minna edasi.

Keskerakond taotleb õiglast, tugevat ja jõukat riiki. Turvalist, kaasava majanduskasvu, puhta looduse, parimate e-teenuste, kättesaadava arstiabi, korralike transpordiühenduste, õiglaste palkade ja väärikate pensionite ning tugevate rahvusvaheliste suhetega riiki. See peab olema kasvava rahvaarvuga riik, kus sündinud inimesed soovivad elada, õppida, töötada ja pere luua ning kuhu siit lahkunud tahavad naasta. See on ühtehoidev Eesti riik, mis väärtustab iga inimest, sõltumata tema soost, vanusest, rahvusest või sotsiaalsest staatusest. See pole pelk unistus, vaid meie reaalne valik ja võimalus.

Märksõnad
Tagasi üles