Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni avaldused arenevad viimasel ajal tõusvas joones. Alles kuulsime, et Euroopat ähvardab rahvusluse pidalitõbi, kui tuli täpsustus, et «rahvuslus on patriotismi reetmine». Rahvuslus on paha, patriotism on hea. Patriotism ei küsivat vereliini, nahavärvi ega usutunnistuse järele, vaid on «isamaa saavutuste armastus».
Lauri Vahtre: sõda ja impeerium rahuprojekti kaitseks (22)
Võib tunduda, et see on lihtsalt järjekordne sõnavaht, udu laugaste kohal. Osalt ongi, kuid mitte ainult. Sest ühtlasi on tegemist stiilipuhta näitega traditsioonilisest Prantsusmaa rahvuspoliitikast, milles avaldub (hea) patriotism, teatud idee Prantsusmaast. Prantsusmaal teatavasti rahvusprobleeme ei ole: kõik kõnelevad prantsuse keelt ja on prantslased sõltumata vereliinist, nahavärvist ja usutunnistusest. Ärge küsige, kuidas selline olukord on saavutatud. Nii lihtsalt on.
On loomulik, et Prantsusmaa liidri arvates peaks samamoodi toimima ka Euroopa Liit. Kõik peaksid hakkama eurooplasteks – ilmselt siis prantsuskeelseteks, Brexit ju –, armastama oma ühise Euroopa isamaa saavutusi ja üheskoos rajama Euroopa «impeeriumi», mis suudaks vastu hakata oma vastastele: Venemaale, Hiinale ja… USA-le. (Kes on küll Euroopa vabaduse garant ja võib Euroopat ohustada vaid Macroni unenägudes.) Tervikuna meenutab see visioon Napoleoni oma ja tundub, et kellegi mõtteviis on takerdunud kuskile kahesaja aasta taha.