Need neli aastat on lääne diplomaadid üritanud asja mitmel kombel paigalt nihutada – viimati üritades lepet alusmüürini põhjalikult uuendada, et see oleks vastuvõetav kõigile osalistele ja ka uutele lisandujatele, sealhulgas Eestile, kes puhtajaloolistel põhjustel praegu osaliste hulka ei kuulu.
Tulemust aga ei ole. Seetõttu võib Ameerika otsust enam mitte Venemaale ühepoolselt CFE leppes ettenähtud andmeid saata ja inspektsioone lubada pidada täiesti adekvaatseks, isegi hilinenud sammuks. Moskva poolt sellele mingeid vastuaktsioone teha poleks asjakohane, sest tegu on lihtsalt samaga vastamisega.
Samas pole enam külma sõja aastad, vaid 21. sajandi teine kümnend. Osalised võiksid ikkagi üritada mingile mõistlikule lahendusele jõuda, sest pingete suurenemine Ida-Lääne suhetes pole kummalegi kasulik. Maailmas on praegu selletagi küllalt probleeme, millega tegeleda.