Gerlin Gil: tudengite hääl olgu otsustuskogudes kosta!

Gerlin Gil. Foto: Erakogu

Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukoht on jätkuvalt, et 20 protsenti kõrgharidust pakkuva asutuse otsustuskogude liikmetest peavad olema tudengid, kirjutab Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liige, Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse juhatuse esimees Gerlin Gil.

«Mida üliõpilasesinduses tehakse?» või «Kuidas siis tänapäva tudengiesindajatel läheb?» on küsimused, mida kuulen üpris sagedasti. Ehk ei pälvi tudengkondade ja üliõpilasesindajate tehtud töö tihti laiema üldsuse tähelepanu, kuid sama kaua, kui on olnud üliõpilasi, on olnud ka üliõpilasliikumine ja üliõpilasesindused. Juba ligi sajandi on Eesti Vabariigis tudengid seisnud üliõpilaste huvide eest ning see pole tänase päevani muutunud. Üliõpilasesindustes olevad aktiivsed noored seisavad enda kõrgkoolides hea õppekeskkonna, kvaliteetse kõrghariduse ning ka tudengite osaluse ja eneseteostuse võimaluste eest.

Demokraatlike otsustusprotsesside lahutamatu osa on ja peab ka edaspidi olema mõtestatud kaasamine. Kitsamalt võttes on tudengite kaasamine erinevate ülikoolide otsustusorganites olnud tänapäeva ülikooli juhtimise elementaarne osa. Eesti Üliõpilaskondade Liidu seisukoht on jätkuvalt, et 20 protsenti kõrgharidust pakkuva asutuse otsustuskogude liikmetest peavad olema tudengid. On oluline, et see punkt fikseeritaks ka peagi riigikogule lugemiseks saadetavates ülikoolide seadustes. Tudengite kaasatus õppe-, teadus-, arendustegevuse ning nende kvaliteedi eest vastutavates akadeemilistes otsustuskogudes on vajalik.

Tudengiesindajate kaasamine otsustuskogudesse on optimaalseim lähenemine muudatuste elluviimisel. Soovin siinkohal tuua enda alma mater’i kohta näite. Tallinna Tehnikaülikoolis on kaasatud teaduskondade nõukogudesse ka sama teaduskonna tudengiesindajaid. See on ainuõige otsus, kuna sellisel juhul saavad rääkida kaasa õppekavade muutmisel ka tudengid, kes ise iga päev õppetöös osalevad. Nemad näevad lisaks õppejõule kõige paremini õppimise ja õpetamisega seotud puudujääke ning positiivseid näiteid, mida otsustuskogudes välja tuua, muutmaks õppeprotsessi efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Sihtgrupp, kelle käekäigu ja hariduse üle otsustatakse, peab olema kaasatud objektiivseks infovahetuseks. Kes teine annaks paremini edasi tudengite reaalseid vajadusi ja seisukohti kui mitte tudeng ise?

Oleks ebaõiglane mainimata jätta tudengite enda panus (või selle kohati esinev puudulikkus) otsustuskogudes. Tuleb tõdeda, et tudengiesindajad ei oska alati kõikidel teemadel kaasa rääkida ning ei jõua kõikidele koosolekutele, sest paraku käib 66 protsenti tudengitest lisaks täiskohaga õpingutele ka tööl. Näiteks ei pruugi bakalaureusetudeng teada, kas vara võõrandada või mitte, millised peaksid olema mõne hanke tingimused või kuidas täpselt peaks teadlase karjäärimudel üles ehitatud olema. Teisalt on ka ebarealistlik oodata tudengiesindajalt sellealase teadmise olemasolu, seda enam, kui kaasamine toimub vahel alles otsustamise hetkel, mitte varem. Ettepanekute väljatöötamiseks kulub ülikooli sees pikk periood. Miks mitte kaasata tudengeid juba ettepanekute väljatöötamise protsessi, et anda neile võimalus valdkonnas orienteeruda ja sellest lähtuvalt sisukamaid argumente pakkuda?

Siinkohal on mul soovitus kõrgkoolide juhtkondadele. Tehke tudengitega koostööd, võttes neid vastu avatud meelega. On teada, et tihti liiguvad suurtes institutsioonides protsessid aeglaselt ning muudatuste elluviimine ja tudengite sisendi arvestamine võib võtta aega aastaid. Pole harv juhus, kus kaheaastase mandaadiga tudengiesindaja lahkub enda üliõpilasesinduse tööpositsioonilt enne, kui tema algatus jõuab realiseeruda. Tudengiesindajatele on oluline teada, et nende sisendil on väärtus, millega tõesti arvestatakse. Sellist toimimist nimetatakse tagasiside ringi sulgemiseks (closing the feedback loop), mis on rakendatud edukates ülikoolides ja ettevõtetes üle maailma. Juhul, kui tudengite poolt antud sisend ei tundu juhtkonna jaoks põhjendatud, tuleb seda tudengiesindajatele ka kommunikeerida, et jääks ruumi diskussiooniks ja debatiks. Tudengiesindajad on meelestatud koostööks – meid huvitab enda kõrgkoolides toimuv ning oleme valmis ülikoolipere heaolu tagamisse ühiselt panustama.

Selleks, et olla riigina tugev, on meil vaja teadmistepõhist, intelligentset ja nutikat Eestit. Riik on täpselt nii tugev, kui tugevad ja targad on tema kodanikud. Niisiis liikugem üheskoos parima kõrghariduse suunas ning arvestagem ka tudengite seisukohtadega. Kohelge otsustuskogudes figureerivaid tudengeid kui noori kolleege ning oma valdkonna eksperte, sest tänased tudengid on homsed otsustajad.