Margo Külaots: mida teha, kui ahjus praksuv tuli muutub luksuskaubaks?

Kamin. Foto: Urmas Luik

Eestlased on kütnud oma kodusid mäletamatutest aegadest metsast saetud-lõigatud halgudega, ent paraku muutub see luksuseks, mille eest tuleb varsti maksta rohkem kui kaugkütte või õhksoojuspumba ülalpidamise eest. Odavnemist pole loota, kirjutan Fortum Eesti ja Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots. 

Mullegi meeldib ahjus praksuv tuli ja ehkki jutt ahjuga kütmise lõpetamise mõistlikkusest võib kõlada kaugkütteettevõtja suust silmakirjalikuna, on probleem tegelikkuses palju laiem kui ühe äriühingu huvi laiendada oma klientuuri. Kaugküttefirmadel pole niikuinii võimalik tõmmata oma soojustorustikke hõredalt asustatud küladesse, meie laienemisvõimalused on piiratud. Fakt on siiski see, et Tartus ja Pärnus, kus Fortum maju kütab, pärivad paljud murelikud majaomanikud tänavu sügisel kaugküttevõrguga liitumise võimaluste kohta.

Huvi valdavaks põhjuseks on teadagi küttepuu hind – kuiva kasepuu ruumimeeter maksab käesoleval sügisel 60-70 eurot, mis tähendab, et paljud inimesed enam sedavõrd kõrge kütteväärtusega luksust lubada ei saa. Madalama kütteväärtusega kuiva halli lepa hinnad jäävad 50-60 euro vahemikku, ka toorest, ahju kurnavat ning õhku saastavat leppa ei saa odavamalt kui 32 euroga ruumimeetrist. Toetudes ühe suure küttepuude müüja statistikale võin kinnitada, et kuiva lepa hind on neil kerkinud võrreldes 2016. aasta sügisega 28 protsenti, kasel aga ligi 35 protsenti.