Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/05/10/16062340t1h8fca.jpg)
/nginx/o/2017/01/10/6242417t1hf6f0.jpg)
Eestlased on kütnud oma kodusid mäletamatutest aegadest metsast saetud-lõigatud halgudega, ent paraku muutub see luksuseks, mille eest tuleb varsti maksta rohkem kui kaugkütte või õhksoojuspumba ülalpidamise eest. Odavnemist pole loota, kirjutan Fortum Eesti ja Fortum Tartu juhatuse esimees Margo Külaots.
Mullegi meeldib ahjus praksuv tuli ja ehkki jutt ahjuga kütmise lõpetamise mõistlikkusest võib kõlada kaugkütteettevõtja suust silmakirjalikuna, on probleem tegelikkuses palju laiem kui ühe äriühingu huvi laiendada oma klientuuri. Kaugküttefirmadel pole niikuinii võimalik tõmmata oma soojustorustikke hõredalt asustatud küladesse, meie laienemisvõimalused on piiratud. Fakt on siiski see, et Tartus ja Pärnus, kus Fortum maju kütab, pärivad paljud murelikud majaomanikud tänavu sügisel kaugküttevõrguga liitumise võimaluste kohta.