Karmo Tüür furoori tekitanud rändeleppest: peamine küsimus – kas see n-ö Marrakechi paber on leping või mitte?

Karmo Tüür. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui inglise keeli on detsembris Marokos Marrakechi linnas ÜRO liikmesriikide esindajate allkirju ootav rändekokkuleppe formuleeringud veidi pehmemad, siis venekeelses on need vägagi lepingu ja kohustuste nägu, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Kas migratsioon on Eesti rahvuslikes-riiklikes huvides? Mil moel see aitab kaasa meie riigi esmasele eesmärgile (ellujäämine) ja/või teisasele (arenemine)?

Umbes kuu aja pärast peaks Eesti president andma allkirja ühele rahvusvahelisele dokumendile. Ja mitte lihtsalt mingile heade kavatsuste protokollile, vaid globaalse ulatuse ja mõjuga migratsiooni puudutavale lepingule, mis edaspidi saab ilmselt kandma nime Marrakechi konventsioon vms.

Jutuks on siis selline paber, mille sisu on äärmiselt lihtsustatult tees: kuna migratsioon on toimumas nii ehk naa, siis pigem olgu see reeglitega korraldatud kui n-ö stiihiline ja seeläbi ebaseaduslik.