EKI keelekool: vabadus ja hämar keel

Geda Paulsen Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Sattusin hiljuti lugema üht lauset õigusteaduslikust magistritööst, mispeale pikemaks ajaks mõttesse jäin. Juurdlema pani lause mind mitte ainult segase sõnastuse ja väära vormilise sõltuvussuhte tõttu, vaid ka mõtte pärast, mis kohmakast lausest siiski läbi kumab.

Tegu on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtuasja puudutava järeldusega: «Kohus leidis kokkuvõttes, et vaidlus ei allu EIÕK [Euroopa Inimõiguste- ja põhivabaduste kaitse konventsioon] artikli 6 enese mittesüüstamise privileegi kaitsealasse.» Internetis vabalt kättesaadavat EIK lahendit uurides selgub, et tõlgendus on tehtud lause põhjal, mis ütleb: «There has therefore been a violation of Article 6 § 1 of the Convention.» (Käsitletav kohtuasi kannab pealkirja Shannon vs Ühendkuningriik.)

Minemata süvitsi kõnealuse konventsiooni artikli sisusse ning selle juriidilistesse peensustesse, on ka minusugusele inglise keelt mitte just täiuslikult valdavale inimesele selge, et magistritöö autori tõlgendus on risti vastupidine originaalile, mille järgi kohus siiski on tuvastanud rikkumise.

Keele mõju inimese elule on raske üle hinnata – keel on meie tunnetuse, mõtlemise ja eneseväljenduse kese ja vahendaja. Läbi inimkonna ajaloo keerdkäikude on keel olnud valitsemise ja võimu vahend. Just seetõttu on ülioluline, et hariduskorraldus ei väsiks toetamast keeleõpetust, eelkõige emakeelset, aga loomulikult võimalikult hästi ja mitmekülgselt ka võõrkeelte omandamist. Mida selgem ja iseseisvam on meie mõtlemine ning mida parem arusaamine ümbritsevast maailmast, seda raskem on meid alistada, isegi kui seisame silmitsi väliste piirangutega. Siin ongi peidus meie vabaduse võti.

Keele selguse ja õpetuse suhtes on niisiis põhjust olla valvas. Marju Lepajõe hoiatab, et ülikooliharidust ei tohi kohelda primitiivselt, muutes õppekeele ingliskeelseks, ning et emakeelest ja selle nüanssidest lähtuva tunnetuskeele vahetamisel on väga tõsised tagajärjed. Reet Kasik omalt poolt tuletab meelde, et keel saab pärast koolihariduse omandamist töövahendiks suurele osale meist. Ei ole just tühine oht, et arusaamine abstraktsetest nähtustest ja seostest hägustub. Lihtsustumisel ja hägustumisel võib olla vägagi tuntav ja otsene mõju inimeste eludele.

Kui paljusid inimesi Eestis on mõjutanud selle loo alguses mainitud EIK lahendi tõlge või tõlgendus, ma öelda ei oska. Tean aga, et juriidilises diskursuses ei ole ebatavaline viidata magistritöödele.