Kaader filmist "Noored kotkad" (1927).

FOTO: Kuvatõmmis

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Selle aasta 28. novembril möödub sada aastat eesti ajaloo tähtsündmusest, Vabadussõja algusest. Ajaloolane Andres Adamson vaatab tagasi sündmustele, mille tõttu ajaloo kulg kujunes selliseks, nagu me seda täna tunneme.

  • Nüüd oli algamas sõda Nõukogude Venemaaga ja riiki tuli nullist üles ehitama hakata, riiakas ja ebapraktiline Jaan Tõnisson ei sobinud sellises olukorras kohe mitte sugugi peaministriks.
  • Kui sõda juba puhkenud oli, ebaõnnestusid esimesed mobilisatsioonid täielikult, väljakuulutatud 25 000 ja loodetud 12 000 mehe asemel tuli kokku vaid pool viimasest arvust ning omakorda pool neist deserteeris teel rindele. Osa mehi tuli kohale vaid selleks, et saada relv ja see siis ümber pöörata.
  • Kolmest Vabadussõja avalahingus langenust oli üks eestlane, reamees Lints. Võrdluseks: Punaarmee kaotas langenuina ligi sada meest, pea kõik eestlased.