Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Andres Adamson: miks loetakse Vabadussõja alguseks 28. novembrit, mitte 22. novembrit? (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaader filmist "Noored kotkad" (1927).
Kaader filmist "Noored kotkad" (1927). Foto: Kuvatõmmis

Selle aasta 28. novembril möödub sada aastat eesti ajaloo tähtsündmusest, Vabadussõja algusest. Ajaloolane Andres Adamson vaatab tagasi sündmustele, mille tõttu ajaloo kulg kujunes selliseks, nagu me seda täna tunneme.

  • Nüüd oli algamas sõda Nõukogude Venemaaga ja riiki tuli nullist üles ehitama hakata, riiakas ja ebapraktiline Jaan Tõnisson ei sobinud sellises olukorras kohe mitte sugugi peaministriks.
  • Kui sõda juba puhkenud oli, ebaõnnestusid esimesed mobilisatsioonid täielikult, väljakuulutatud 25 000 ja loodetud 12 000 mehe asemel tuli kokku vaid pool viimasest arvust ning omakorda pool neist deserteeris teel rindele. Osa mehi tuli kohale vaid selleks, et saada relv ja see siis ümber pöörata.
  • Kolmest Vabadussõja avalahingus langenust oli üks eestlane, reamees Lints. Võrdluseks: Punaarmee kaotas langenuina ligi sada meest, pea kõik eestlased.
Tagasi üles