Rait Maruste: riik ja vabadus

Rait Maruste. Foto: Urmas Luik

Suurema osa ajast on inimesed elanud ilma riigita, vabalt. Toimides oma parima äranägemise, enesealalhoiu ja teiste instinktide põhjal ning hea ja kurja äratundmise abil. Saadi hakkama. Jäädi ellu, ja mitte ainult seda, vaid areneti, küll pikalt ja vaevaliselt, tänasesse päeva välja.

Algne (ürgne) vabadus ei olnud mõistagi see, millena tunneme ja teame vabadust tänapäeval. Aga oluline asi, millele siinkohal viidata tahan, on see, et inimesed saavad oma asjadega hakkama, kui nad on võimust vabad, peavad ise võtma initsiatiivi, otsustama ja vastutama eluga hakkama saamiseks. Iga elu ja olukord on unikaalne. Vabadus ise otsustada aitab nii üksikinimesel, inimeste rühmadel kui ka rahvastel areneda ja edukas olla tingimustes ja võimalustes, mis neil kasutada on. Ilma et neid kantseldaks ja juhiks keegi väljastpoolt (hõimupealik, usujuht või valitseja).

Mida rohkem sai ilma inimesi, suurenes nende suhtlemine ja kiirenes materiaalne areng, seda rohkem tekkis vajadus ühisruumis tegutsemist korraldada. Kolm suurt tegurit, mis läbi ajaloo on inimesi suunanud reegleid järgima ja juhtimisele alluma, on religioon, turg ja võim ning selle kontroll.