Juhtkiri: kaubanduskeskusi kerkib kui seeni

Ülemiste kaubanduskeskus. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Poola kirjanik Stanislaw Lem on öelnud: «Tulime vangilaagrist ja sattusime kaubanduskeskusesse.» Kui veel kolmkümmend aastat tagasi olid poodides tühjad riiulid, siis nüüd on justkui kogu maailm üks suur kaubanduskeskus.

Meil on juba ammu piisavalt kaubanduspindu selleks, et kõik eestlased neisse mugavalt ära mahutada. Uusi kaubanduskeskusi kerkib aga sellest hoolimata juurde või siis vanu ehitatakse järjest suuremaks, eksklusiivsemaks, meelelahutuslikumaks. Inimestele soovitakse pakkuda järjest suuremat ostlemisnaudingut.

Homme avab näiteks Tallinnas uksed kaubandus- ja meelelahutuskeskus T1 Mall of Tallinn, mille tippu kerkib järgmisel aastal ka vaateratas. Põhjalik renoveerimine on käimas ka praegu Tallinna populaarseimas kaubanduskeskuses Ülemistes, kerkimas on ka uus Porto Franco keskus, pidevalt räägitakse ka sellest, et kohe tuleb IKEA Eesti turule. Praegu sõidavad eestlased viimase pärast veel Lätti või Soome.

Kaubanduskeskuste rajamine on kasulik tegevus paljudele. Esmajoones saavad kaubanduskeskusest kasu kindlasti need, kes pindu rendile annavad. Kuid see pole kõik. Iga uus kaubanduskeskus tähendab uusi töökohti ja mida suurem pood, seda suurem töökohtade valik: müüjad, ettekandjad, transporditöölised, kinosaalide teenindajad, turvamehed. Iseenesest pole see ju sugugi paha. Enamik firmasid hakkab tööjõudu otsima juba siis, kui keskus lõpuni ehitatudki pole.

Kasu on ka kliendile, sest kaubanduskeskuste külastamine säästab aega. Oma asjadega on palju lihtsam toime tulla, kui toiduasjad ja riided saab osta samast kohast, kus on näiteks võimalik ka teha trenni, lõunat süüa või lapsega kinos käia. Ehk kaubamajad pole enam ammu pelgalt sisseostude tegemiseks, neist on saanud kohad, kuhu paljud lähevad perega oma vaba aega veetma.

Juba aastaid räägitakse sellest, et kaubandus kolib täielikult internetti ja kõik need uhked kaubanduskeskused peavad siis oma uksed kinni panna. Amazon, Alibaba, aga ka kõik need platvormid, kust saab endale koju nii toiduaineid kui ka valmistoitu tellida, kinnitavad trendi. Praegu seda veel paista pole, enamik suuri kaubamaju suutis oma tulemusi läinud aastal ikka parandada.

Kaua siis kaubanduskeskusi Eestisse veel juurde ehitatakse? Ilmselt nii kaua, kuni eestlased tahavad järjest rohkem ja rohkem tarbida ning mugavat meelelahutust. Kahtlemata aitab sellele kaasa heast majandusseisust tingitud odav laen arendajatele, aga ka tarbijate sissetulekute suurenemine. Mingil hetkel tuleb aga piir ette, sest lõpmatult inimesi lettide ette ja taha ei jätku. Pinnale jäävad kõige uhkemad ja meelelahutuslikumad keskused.