Jaak Madison.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja / Scanpix

Kuula artiklit

ÜRO migratsioonilepe, mis ootab detsembris ÜRO liikmesriikide allkirju, on Eestile, aga ka teistele lääneriikidele kahjulik, kirjutab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).

Järgmisel kuul, 10.-11. detsembril Marokos toimuval ÜRO rändekonverentsil kavatsevad kõik ÜRO liikmeriigid allkirjastada migratsioonileppe, mis võib migratsioonipoliitikat drastiliselt muuta kogu maailmas. Nimelt muuta illegaalse immigratsiooni legaalseks ja teha kohustuslikuks tunnistada see normaalsuseks. Õnneks on see lepe kuu enne allkirjastamist hakanud murenema ja konverents võib üleüldse lõppeda fiaskoga. Loodetavasti.

Kahjuks on Eesti avalikkuses väga vähe räägitud selle leppe sisust ja kohustustest, mida võetakse. Samuti Eestile, kes nii ilmtingimata soovib seda lepet allkirjastada. Seda on korduvalt kinnitanud välisminister Sven Mikser. Toon esile ühe olulisema lõigu antud leppest, millega võib igaüks ka ise tutvuda:

«Me võtame endale kohustuseks elimineerida igasugune diskrimineerimine, mõista hukka rassistlikud, rassiliselt diskrimineerivad, vägivaldsed, ksenofoobsed ning eelnevaga seotud sallimatud väljendusviisid, teod ja ilmingud kõikide immigrantide vastu ning võidelda selliste väljendusviiside, tegude ja ilmingute vastu kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega.»

Kui Eesti poliitiline establishment jätkuvalt järgib Euroopa Liidu multikultuurset ja liberaalset agendat ning allkirjastab selle leppe, siis järgmisel aastal me parandame selle vea.

Tõsiselt? Võtame kohustuse elimineerida igasugune «sallimatus» migrantide suhtes, kes on näiteks seotud inimkaubanduse ja terroristlike organisatsioonidega? Võtame kohustuse tsenseerida meediat ja sõnavabadust juhul, kui see tundub ÜRO globalistlikule agendale «sallimatu»?

ÜRO on aastakümneid edendanud globalistlikku poliitikat, mille eesmärgiks on nõrgestada suveräänsete riikide iseotsustusõigust. ÜRO on eesmärgipäraselt ja kahjuks ka üpris edukalt toetnud massilist immigratsiooni ja rahvuste allasurumist.

Endine Valge Maja nõunik ja presidendikandidaat Patrick Buchanan, kes teenis vanemnõunikuna presidentide Nixoni, Fordi ja Reagani all, on tabanud oma arvamusega naelapea pihta:

«Peagi peale ÜRO asutamist hakkasid seda domineerima saadikud, diplomaadid ja töötajad, kelle juhtmõtteks oli, et lääs oli süüdi ajaloolistes inimsusvastastes kuritegudes ning õiglustunne nõudis lääne poolt lubamatul viisil omandatud varanduse lõputut ülekandmist Kolmandale Maailmale, mida lääs oli ekspluateerinud. Läänemaailma vastasele põlgusele, kadedusele ja vihale ÜRO intellektuaalsetes ringkondades – mis kajastub sageli ka läänes endas – tuleb vastu seista nagu haigusele, selleks, et läänemaailm võiks jääda selleks Suureks Tsivilisatsiooniks, mis see olnud on.»

Täpselt nii! Taaskordne tõestus on see sama ÜRO migratsioonilepe, mida surutakse riikidele peale ning enamus riike ise on liiga arad, selgrootud või läbi korruptiivsete tehingute seotud, et sellele punast tuld näidata. Minu ainukene lootus püsib kahel teguril: 1) tänu Ameerika Ühendriikide, Austria, Ungari, Horvaatia ja tõenäoliselt ka Poola keeldumisele lepet allkirjastada saavad sarnast julgust veelgi enam riike ning konverents Marrakeshis muutub naeruväärseks. 2) Kui Eesti poliitiline establishment jätkuvalt järgib Euroopa Liidu multikultuurset ja liberaalset agendat ning allkirjastab selle leppe, siis järgmisel aastal me parandame selle vea. Jah, ma saan lubada, et kui 3. märtsil annab Eesti rahvas meile piisavalt tugeva mandaadi ning me oleme valitsuses, siis see üheks punktiks saab.