Marti Aavik: ei Absurdistanile! Miks saadetakse migratsiooni-allkirja andma president?

Marti Aavik Foto: Postimees

Eesti ei peaks alla kirjutama ÜRO «kompaktile turvalisest ja regulaarsest migratsioonist». Ja ammugi ei pea seda Eesti nimel tegema vabariigi president. Ses dokumendis on potentsiaalseid suuri ohte eelkõige lääne õigusriikidele, sh armsale Eestile. Samas on see meie oma ühiskonnas täiesti läbi arutamata. Terve hulk riike ilmselt ei anna oma allkirja. Saksamaal käib tõsine vaidlus.

Asi on majandusmigrantidele ukse avamises. Segapudru kokkukeetmises õigustest, mida riigid tagavad oma kodanikele, millist kaitset pakutakse pagulastele ja veel hindamata mõjuga punktidest. Jah, selle «kompaktiga» (jäägu definitsiooni andmine juristidele või ÜRO asjatundjatele; muuseas, saksa lehed räägivad läbivalt paktist) ei lööda veel väravaid pärani, kuid tõenäoliselt tekitatakse õiguslikud tagauksed, millega siis eelkõige läänemaailma riike survestama hakata.

Asi on palju hullem! Meie valitsus ei ole seda pakti esitlenud isegi meie parlamendile. Miks?

Kui selle peale öeldakse, et «kompaktil» pole siduvat jõudu ja mingeid kohustusi ei järgne, siis miks ometi läheb seda allkirjastama Eesti president? Võib-olla jagaksime oma riigipea allkirja üldse suvalistele paberitele? Rahvusvahelistes lepingutes ongi aga konkreetsetest punktidest tähtsam poliitilise suuna võtmine.

Mina võtsin dokumendi ja teema ette mõne päeva eest. Arvasin, et vast on sellest lihtsalt olnud ajakirjanduses vähe juttu. Asi on aga palju hullem! Meie valitsus ei ole seda pakti esitlenud isegi meie parlamendile. Miks? Praegu teada oleva plaani põhjal kavatseb Eesti valitsus sellele allakirjutamist pretsedenditult kõrgel, riigipea tasandil. Miks? Kas peaminister ja välisminister tahavad enne valimisi vastutusest kõrvale nihverdada?

Pole mingit mõtet rääkida pateetiliselt parem- või mis tahes populismi tohutust ohust, kui valitsuserakonnad on ise valmis sellele ohule hagu alla viskama. Ei ole kusagil näinud põhjendusi, millised Eesti ees seisvad probleemid see «kompakt» lahendab.

Miks seda «kompakti» vaja on? Peale oletuse, et tahtes saada ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, pole võibolla hea mõte valijaid (st ÜRO liikmesriike) mitte millegagi pahandada. Kui nii, siis see on veel eriti ohtlik mõtteviis. Seame oma riigi õiguskorra ja otsustamisvabaduse veel korralikult hindamatagi ohtude alla… siis õigupoolest milleks ja mida vastu saades?

ÜRO pagulasseisundi konventsioon on olemas 1951. aastast, seda täiendab 1967. aasta protokoll ning Eesti suhtes kehtivad need 1997. aastast. Asüüli andmist reguleerivad lepingud on ammu olemas ja ka toimivad. Konsulteerisin asjatundjaga, kelle väide oli, et kui asjad lähevad ses osas viimastel aastatel üle kivide ja kändude, siis eelkõige moodsamat sorti kombega tõlgendada pagulust ebamõistlikult laialt.

Veel üks aspekt. «Kompakt» annab juhiseid ka selle kohta, kuidas tuleb avalikus sõnas migratsiooni käsitleda. Kullakesed, mina käisin 1992. aastal 19-aastasena referendumil ja andsin oma hääle Eesti põhiseaduse poolt. Meie põhiseadus ütleb lakooniliselt: tsensuuri ei ole. Seega, lugupeetavad, ehitage oma Absurdistane kusagil mujal!