Annar Alas: üheeurose kohvi tagamaadest

Kohv. Foto: SCANPIX

Kui tass kohvi maksaks kõikjal näiteks üks euro, tähendaks see kvaliteetse erikohvi lõppu. Inimestel oleks võimalik tarbida vaid suurfarmide Vietnamis kasvatatud kibedamaitselist robustat, anonüümset börsikohvi. Kohv maitseks ühtlaselt jubedalt ja seda igal pool, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, Coffee People’i, Gourmet Coffee’ juhatuse liige Annar Alas.

Paar aastat tagasi ületas rahvusvahelise uudiskünnise ühe Inglismaa kohvikupidaja vastus TripAdvisori kommentaarile, mis kritiseeris, et kaks naela selle kohviku sidrunitee eest on liiga palju. Kohvikupidaja vastas sellele üksikasjaliku kirjeldusega, kuidas kujuneb teetassi hind – mitu minutit tööd peab tegema teenindaja, et võtta kliendi tellimus, serveerida tellitu, koristada laud; kui suured maksud lisanduvad teenindajale makstavale palgale; kui suures osas aitab tassi hind katta kohviku toimimiseks vajaliku infrastruktuuri jne. Kiri annab põhjaliku ülevaate ühe toitlustusasutuse hinna kujunemisest, kõik huvitunud leiavad selle internetist lihtsasti, guugeldades «café owner responds to TripAdvisor complaint».

Selle kirja sisu on praeguse kohvihinna diskussiooni juures taas relevantne. Ühe kohviku suurimad kuluallikad ning seega hindasid kujundavad komponendid on töötajate palgad, riigimaksud ja inventari kulum. Siinkohal täpsustuseks, et räägime kohvikust, kelle peamine tuluallikas on kohv, mitte tanklast või kioskist, kelle jaoks kohv on lisatoode, millega klienti lihtsalt ligi meelitada. Kuidas jaguneb ühe kolmeeurose eestlaste seas populaarse kohvijoogi caffè latte hind sellises kohvikus?