Marten Lauri: MTÜ ehk muu tegutsev ühendus?

Marten Lauri. Foto: Erakogu

Kas MTÜd on pelgalt muud tegutsevad ühendused või aitavad nad hoopis riigil saavutada meile kõigile olulisi eesmärke, küsib vabatahtlik ja siseministeeriumi nõunik kodanikuühiskonna valdkonnas Marten Lauri.

Aastaid tagasi osalesin koosolekul, kus räägiti erinevate valdkondade käekäigust – ettevõtlusest, turismist ja… MTÜdest ehk «muudest tegutsevatest ühendustest», nagu koosoleku juhataja suust kõlama jäi. Olen pärast seda ikka mõelnud, kas tõesti on MTÜd kõigest muud tegutsevad ühendused?

Statistikaameti andmetel töötab kodanikualgatuse korras loodud ühendustes – neis samades muudes tegutsevates ühendustes, kokku 11 000-12 000 inimest ehk ligikaudu kaks protsenti palgatöötajatest. Seega töötab vabaühendustes kokku kolm korda rohkem inimesi kui ühe Eesti suurima tööandja Maxima juures. Sama palju on Võrus elanikke. Seda polegi nii vähe, või mis?

Või argipäevasem näide – paljud meist on osalenud «Teeme Ära» talgupäeval, aga kui paljud teavad, et tänavuse talgupäevaga tehti rahasse ümber arvutatuna vähemalt miljoni euro eest vabatahtlikku tööd?

Seega panustavad vabaühendused majandusse nii otseselt kui kaudselt. Unustada ei tohi ka pehmeid väärtusi. Alati ei ole oluline kasum, betoon või eksport, vaid loeb ka see, kuidas luuakse soodne keskkond. Nii ei ole vähem tähtsad ka külaseltsid, huviringid ja teised kodanikualgatuslikud liikumised.

Viimaste aastate edusammud

Siseministeeriumi eestvedamisel ja koostöös vabakonna partneritega on viimastel aastatel tehtud palju, et aidata kaasa vabaühenduste arengule. Nii on Eesti elanikud hakanud rohkem annetama: 2017. aastal annetati tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele vabaühendustele 20,3 miljonit eurot, mida on kolme aasta taguse ajaga võrreldes viiendiku võrra rohkem.

Samuti on vabaühenduste rahastamine – teema, mis alati kirgi kütab – muutumas mitmekesisemaks. Tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja koostamine ja uuendamine saab olema oluliselt paindlikum. See annab Eesti vabaühendustele parema ligipääsu annetuste kogumisele ja maksusoodustustele. 2020. aastast on inimestel võimalik suunata riigilt saadav tulumaksutagastus paari klikiga otse meelepärasele vabaühendusele.

Selleks, et häid ideid jaguks ka edaspidiseks, on just praegu hea võimalus kaasa rääkida, kuhu ja kuidas peaks järgmisel kümnel aastal kodanikuühiskond liikuma. Äsja sai hoo sisse koosloomes partneritega valmiv tervikliku plaani koostamine kodanikuühiskonna arendamiseks. Kodanikuühiskonna programm 2021–2030 peab lähtuma kõigi kodanikuühiskonna osaliste vajadustest. Vaid nii saame seada mõtestatud sihid ning mõelda läbi, kas MTÜd on pelgalt muud tegutsevad ühendused või aitavad nad hoopis riigil saavutada meile kõigile olulisi eesmärke.

Ühise laua taga on juba Vabaühenduste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, maakondlikud arenduskeskused jpt, aga iga lisanduja on väga oodatud. Kui sinagi soovid kaasa rääkida selles, millist kodanikuühiskonda me aastal 2030 soovime, kutsun sind osalema novembri lõpus ja detsembri alguses üle Eesti toimuvatel aruteludel. Arutelude toimumiskohad ja -ajad leiad www.siseministeerium.ee/kodar2030. Osalemiseks ei ole oluline, et oled mõne MTÜ liige – piisab tahtest kaasa rääkida ja parajast kogusest maailmaparandamissoovist.