Kristjan Vassil

FOTO: Erik Prozes/Postimees

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Statistikaamet avaldas 26. oktoobril andmed 2017. aastal teadus- ja arendustegevusse (TA) tehtud riiklike investeeringute kohta. Selgub, et möödunud aastal investeeris valitsussektor sellesse valdkonda 122 miljonit eurot, mis on vaid 0,52 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Vahe strateegilise eesmärgi (üks protsent SKTst) ja tegelikkuse vahel on 114 miljonit eurot, kirjutab Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil.

Kuigi 2016. aastaga võrreldes on investeeringute summa 20,7 miljoni euro võrra kasvanud, on lõhe strateegilise eesmärgi ja tegeliku investeeringu vahel suurenenud 114 miljoni euroni.

Seega on alates 2014. aastast, mil riigikogu kinnitas TA investeeringute strateegiliseks eesmärgiks ühe protsendi SKTst, seatud eesmärgi ja tegelikkuse vahe kahekordistunud. Paradoksaalselt ei suudetud möödunud aastal täita isegi seda eesmärki, mis on sõnastatud 2017. aasta riigieelarve seletuskirjas: 0,87 protsenti SKTst (192 miljonit eurot).

114 miljoni euro suurune puudujääk 2017. aastal on tingitud kahest tegurist. Esiteks polnud üht protsenti SKTst eelarvesse planeeritudki. Latt oli seatud 0,87 protsendi peale, mis 2017. aasta avaldatud SKT kontekstis tähendanuks 205 miljoni euro suurust investeeringut tegeliku 122 miljoni euro asemel. Teiseks jäi osa TA planeeritud investeeringuid tõenäoliselt tegemata tõukefondide väljamaksete edasilükkumise tõttu 2018. aastasse või TA kulude konverteerimisel kõrgharidusse (majad, doktoriõpe) või valdkondadesse, mis ei olegi seotud TA investeeringutega või ei kajastu neis. Igal juhul on puuduv 114 miljonit eurot liiga suur, et süüdistada selles ainuüksi aruandlusvigu. Tegemist on kombinatsiooniga vähesest haldussuutlikkusest ja süsteemsest alarahastusest.