Kuula artiklit

Postimees tegi otseülekande täna õhtul toimunud suurest väitlusest «Kas II pensionisammas on Eestile kasulik või hoopis kahjulik?»! Samba jätkule seisavad vastu Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ja ettevõtja Kristjan Järvan. Pooldavat seisukohta kaitsevad sotsiaaldemokraat Eiki Nestor ja majandusanalüütik Kaspar Oja. Vaata järele!

Kui kuulutasin 10. oktoobril selle väitluse välja, valitses II samba tarvilikkuse asjus veel vaikus – vaieldi pigem nurga taga, nii-öelda kuluaarides, mitte avalikult. Need sõnavahetused veensid mind aga selles, et asi pole kaugeltki lihtsalt nii- või naapidi arvutamises, millele võiks ju järgneda ühemõtteline õige vastus. Ses samba asjas võib olla peidus midagi, mis puudutab me arusaamist sellest, millised me ise inimeste ja rahvana oleme – vähemalt see, mida erinevad vaidlejad inimestest ja nende käitumise seaduspäradest mõtlevad. Vaieldes õpime tundma üksteise mõtteviisi - seda, mis on üksikute väidete taga.

Kuigi lahingpaaride käilakujud on tipp-poliitikud, pole need võistkonnad parteilised. Oleme nad omavahel kokku viinud vastavalt seisukohale, mida nad on II samba suhtes varem väljendanud.

Ettevõtja Kristjan Järvan seadis Postimehe laupäevalisas Arvamus ja Kultuur 15. septembril ilmunud artiklis kahtluse alla II pensionisamba mõttekuse üldse. See polnud enam tavapärane kriitika sundkogumise detailide aadressil. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on sama seisukohta esindanud juba ammugi ning viimaste nädalate jooksul on ta selja taha asunud ka erakond.

Eiki Nestor (SDE) on praegu väärikas riigikogu esimees. Ta varasemast pikast poliitilisest tegevusest teame teda aga kõik kui üht väsimatutest pensionipõlveks kogumise ja sealhulgas kohustusliku II samba eestseisjatest. Ökonomist Kaspar Oja on ajakirjanduse jaoks üks hinnatumaid majandusprotsesside kommenteerijaid. Siinkohal rõhutagem, et selles väitluses esindab Kaspar Oja isiklikke vaateid (mitte oma tööandja Eesti Panga seisukohti).

Väitlus toimub Postimehe Trehvunksil. See on avatud klubiõhtute sari. Oleme neid trehvamisi – päris inimeste päris kokkusaamisi – teinud aastate jooksul juba üle kümne. Lisaks Tallinnale veel ka Tartus, Pärnus, Rakveres, Võrus ja Narvas.