Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Venemaa eriteenistuste «firmamürgid» 21. sajandil on, nagu oleme viimasel ajal teada saanud, poloonium-201 ja Novitšok, mille koostise selgekstegemiseks ei ole küll vaja nelja sajandit, vaid piisab ka mõnest kuust. Ent tee nende «saavutusteni» võttis siiski aega peaaegu terve sajandi, kirjutab Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin Skripalide juhtumi valguses.

10. augustil 1940. aastal avaldati Ameerika ajakirjas Liberty Lev Trotski artikkel «Üli-Borgia Kremlis», milles pandi Stalinile süüks Lenini mürgitamine. Lenini surma järel lakkas tugeva mürgistuse üle elanud Trotski ostmast ravimeid Kremli apteegist. Stalin samuti ei ostnud arstirohte Kremli apteegist.

Teatavast oli Borgiade suguvõsa «firmamürgiks» Cantarella, mille oli kokku seganud Rooma ülikuproua Vannozza dei Cattanei ja millele polnud vastumürki. 1966. aastal määras Itaalia keemik Carlo Chesini viimaks kindlaks surmava segu koostise: arseen, vase- ja fosforsool, puukonna riivitud näärmed ja Lõuna-Aafrika taimede ekstraktid.

Reeturite ja ülejooksikute likvideerimist nimetati tollases luurekeeles erioperatsioonideks (литерное дело).

Venemaa eriteenistuste «firmamürgid» 21. sajandil on, nagu oleme viimasel ajal teada saanud, poloonium-201 ja Novitšok, mille koostise selgekstegemiseks ei ole küll vaja nelja sajandit, vaid piisab ka mõnest kuust. Ent tee nende «saavutusteni» võttis siiski aega peaaegu terve sajandi.