Kaarel Krjutškov

FOTO: Erakogu

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Täppismeditsiin on Eestis uus ja arendamist vajav majandussektor, mille teenuseid saame lisaks eksportida ka naaberriikidesse. Sektori tugevdamiseks on vaja riiklikke otsuseid, mida praegu ei ole, kirjutab teadlane ja ettevõtja Kaarel Krjutškov. Täppismeditsiini teenuste sisseostmine viib riigist välja nii raha kui ka väärtuslikke geeniandmeid.

Olen Eesti päritolu teadlane, kes tuli pärast aastaid välismaal enda harimist ja töötamist tagasi Eestisse, et keerata elus uus lehekülg ja pühenduda kodumaal uue majandussektori ellukutsumisele. Nii avasime septembri keskel Tervisetehnoloogia Arenduskeskuses Eestile uue majandussektori – täppismeditsiini teenuslabori. Teenuslabor ei ole jalutu poliitiline algatus, vaid koht, mis pakub Eestis välja töötatud täppismeditsiini teenuseid. Teenuseid, mida meie kliinikud on seni välismaalt kalli raha eest sisse ostnud, see tähendab, et raha ja ka geeniandmeid viiakse pidevalt riigist välja. Peale selle, et kohalik täppismeditsiin teenib edukalt Eesti huve, on see ka kõrge ekspordipotentsiaaliga majandussektor. Ja mis peamine – see on nutikas, puhas ja kasumlik.

Septembri keskel alustasime Eestis loote mitteinvasiivset sünnieelset geneetilist testimist (NIPT-test), mis puudutab kõiki naisi, kes otsustavad emaks saada. Täppismeditsiin on üldnimetus ning NIPT selle näide. See on üks näide meditsiiniteenusest, millega liiguvad nimelised geeniproovid koos rahaga riigist välja. Kõige odavam välismaine NIPT-test maksab Eestis 366 eurot. Nüüd on saadaval Eesti päritolu NIPT, mis kannab nimetust NIPTIFY. Meie missioon on tekk tagasi Eesti peale tõmmata. Ida-Euroopa piirkonnas (ka Soomes!) on Eesti esimese täppismeditsiini teenuslabori avamine märgiline sündmus. Tundes Eesti teadlasi, on meil potentsiaal kujuneda regiooni liidriks.