Eesti Kontserdi nõukogu ja kultuuriminister Indrek Saar.

FOTO: Sander Ilvet

Kuula artiklit

Muidugi võib uus nõukogu soovida alustada oma tegevust «pesupäevaga» ning kutsuda Laine Randjärv juhatuse liikmest ilma põhjuseta tagasi, kuid seaduslik oleks jääda 13. septembri nõukogu koosolekul tehtud otsuse juurde ning kasutada ühehäälselt «heaks juhiks» nimetatud Randjärve võimeid Eesti Kontserdi murede lahendamiseks, kirjutab vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets 

Mu lapsepõlve kodukülas läks pere lahku, sest mees otsustas pesu pesta. Ta pani pesema valge voodipesu ja kuna ruumi jätkus, siis virutas oma villase punase töökampsuni sekka. Puhtaks sai ainult kampsun. Eks selliseid pesupäevi tuleb paremateski peredes ette.

Paar päeva tagasi teatas kultuuriminister Indrek Saar SA Eesti Kontsert omaniku esindajana, et kutsub tagasi kõik nõukogu liikmed. Seda tegevat ta eelkõige põhjusel, et nõukogus pole üksmeelt ja tekkinud on usaldamatus seoses juhatuse liikme konkursiga. Tõepoolest, viiest liikmest koosnev nõukogu ei hääletanud üksmeelselt 24.10.2018 otsuste poolt, millega tühistati juhatuse liikme konkursi tulemused ja Laine Randjärve võitjana juhatuse liikmeks määramine ning sooviti korraldada uus konkurss. Nõukogu kolm ametnikest liiget Madli-Liis Parts, Tea Varrak  ja Marika Tuusis olid otsuste poolt, nõukogu esimees Indrek Laul ja Margus Pärtlas (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor) olid vastu.

Kuna kõikidel varasematel nõukogu koosolekutel on tehtud üksmeelsed otsused, siis saab minister ette heita üksnes nõukogu viimasel kurikuulsal koosolekul (24.10.2018) täheldatud konsensuse puudumist.

Päris hästi ei saa aru, milline oli ministri poolt ette heidetav probleem – et kas kõik oleksid koos pidanud olema vastu või siis hoopiski poolt? Nüüd pandi kõik ühte pütti nagu kõik oleksid midagi valesti teinud. Nüüdseks on Laine Randjärv saanud tutvuda SA Eesti Kontsert juhatuse liikme konkursiga seotud ja sellele järgnevate nõukogu otsustega.

Eile esitas Laine Randjärv kultuuriminister Indrek Saarele ja SA Eesti Kontsert nõukogule oma seisukohad 24. oktoobril SA Eesti Kontsert nõukogu poolt vastuvõetud otsuste õigusliku tagajärjetuse kohta. Lihtsustatult – juriidilise isiku nõukogu ei saa tühistada oma varasemat otsust. Kui ta tahab selle mõjust vabaneda, siis peab kasutama teisi võtteid ehk siis uuesti püüdma musta pesu pesta.

Kuna mõned SA Eesti Kontsert nõukogu liikmed otsustasid pesu pesemise tuua avalikkuse ette, siis avame lihtsamas võtmes dokumentidest nähtu põhjal tekkinud mõtted ka siin.

Indrek Laulu nõukogust tagasikutsumine on Eesti Kontserdile pigem kahjulik kui kasulik

Raske on ette kujutada Eesti Kontserdile sobivamat nõukogu esimeest kui Indrek Laul. Ta on pianist, läbi ja lõhki muusika valdkonnaga seotud inimene, tunneb ja tunnetab nii muusikute kui ettevõtluse maailma, on esinduslik isiksus ja meeldiv suhtleja. Äärmiselt oluline on, et Eesti Kontserdi nõukogu esimees oleks võimas esindusfiguur laias maailmas. Indrek Laulul on ette näidata eesti klaveritööstuse riigipiire ületav edulugu ja ta on oodatud paljudest ustest lahkesti sisse astuma. Eestlastena saame tema üle uhkust tunda.

Nüüd, kus Laine Randjärv on lõpuks saanud tutvuda tema juhatuse liikmeks määramisega seotud dokumentidega saame kinnitada, et Indrek Laulule pole selle protsessi kestel midagi ette heita. Võib väita, et mainitud segadus tekitati kellegi poolt tõenäoliselt Indrek Laulu välislähetuse ajal oktoobri keskpaigast, sest veel 4. oktoobril 2018 peetud koosolekul oli nõukogu täiesti ühel meelel Laine Randjärvega sõlmitava  juhatuse liikme lepingu tingimuste üle otsustamisel. Nii selgub protokollist.

Hinnangute andmisel pole vähetähtis kurb fakt, et oktoobri keskel saime kõik suure kaotuse osaliseks – lahkus legendaarne koorijuht, professor Venno Laul, Indrek Laulu isa.  Ei saa pidada kohaseks omistada sellel ajal tekkinud segaduste tekkimist Indrek Laulule.

Ametisse asumise kuupäeva polnud konkursil tingimuseks seatudki

24. oktoobri nõukogu koosoleku protokollist nähtub, et kolm ametnikust nõukogu liiget põhjendavad oma otsuse tegemist sellega, et Laine Randjärv olla eksitanud konkursi ajal ja peale seda nõukogu liikmeid ametisse asumise kuupäevaga. Eksitada saab ainult etteantud tingimuste osas.

Ei 5. juuni 2018 nõukogu otsusest ega avalikult esitatud kuulutusest konkursi kohta (ERR portaalist, millest lähtus Randjärv ja mis oli fikseeritud tema kandideerimisavalduses) ei nähtu, et kandideerijaile üleüldse oleks esitatud nõue asuda juhatuse liikmena ametisse 1. veebruaril 2019.

See, et ametisse asumise aeg oli peale konkursi lõppemist eelseisvate läbirääkimiste objekt, nähtub selgelt 4. oktoobri 2018 ühehäälselt vastuvõetud nõukogu otsusest, milles määrati läbirääkimiste pidajaks Indrek Laul. Seal loetleti üles ka konkreetsed juhatuse liikme lepingu tingimused, millest üheks tingimuseks oli: «Rääkida läbi tööle asumine alates 01.02.2019 (võimalusel)». Samas on ühe ülesandena läbirääkijale peetud vajalikuks välja selgitada, kas praegune juht saaks vajadusel jätkata juhatuse liikmena kauem. Seega polnud enne 4. oktoobrit Laine Randjärv kedagi oma ametisse asumise ajaga saanud eksitada. Kõige vähem sai ta eksitada neid nõukogu liikmeid, kellele läbirääkimisteks volitusi ei antud. See tähendab, et mitte kedagi teist peale Indrek Laulu poleks saanudki eksitada, kuid viimane ei leidnud end eksitatud olevat.

Veel leiavad kolm ametnikust nõukogu liiget, kes ametlikult läbirääkimistel ei osalenud 24. oktoobri koosolekul, et Peterburi Jaani Kiriku haldamise baasilt tekkis usalduse kaotus, lisaks olla laekunud kusagilt info nõukogu töösse sekkumise kohta, kui olla avaldatud soovi nõukogu liikmeid välja vahetada. Kuna valitud juhatuse liikmega nõukogu liikmed kohtuda ja otse rääkida ei soovinud, temalt infot saada ei pidanud vajalikuks, siis on see rahulolematus rajatud kuluaarivestlustes kuuldule ega tohiks mõjutada ametlikke otsustamisi.

Peterburi Jaani kiriku kohta andis nõukogu oma värskele juhatuse liikmele 4. oktoobri otsuses ülesande esitada nägemus töökorraldusest, sh ka rahaline nägemus koos 2019 eelarveprojektiga. Mahukas töö, milleks on vaja hulgaliselt andmeid Eesti Kontserdi  seest. Kindlasti ei saanud mõistlikult oodata, et selline andmeteküllane dokument valmib paari nädalaga ja seda ilma majasiseste alusandmeteta. Kummastav on, et ühelt poolt antakse kohustus, mis eeldab  info saamist, aga seejärel heidetakse ülesande täitjale ette siseasjadesse sekkumist. Täna teame, et maja sees on probleemid eelarvega ja muudki, millest eriti rääkida ei soovita. Eks siis on põhjust küsijate peale pahandamiseks.

Randjärv jääb ikkagi Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks

13.09.2018 nõukogu koosoleku päevakorras oli ainult üks sõnaselge punkt:

«1. Juhatuse liikme valimine» ja selle kohta on vastu võetud üks täielikult konsensuslik otsus: «Nõukogu valis SA Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks Laine Randjärve. Tal oli ka Eesti Kontserdi majade toetus.» Avalikkusele teatati konkursi õnnestumisest: «Saime hea juhi!». Selle otsusega lõpetati konkurss  SA Eesti Kontsert juhatuse liikme ametikohale.

24. oktoobril, kui oli kavas anda nõukogu poolt Indrek Laulule volituste andmine juhatuse liikmeks valitud Laine Randjärvega juhatuse liikme lepingu allkirjastamiseks, otsustasid kolm nõukogu liiget, et volitust ei anta. Omapärane asjade käik, sest läbirääkimised ise on samas protokollis hinnatud hästi peetuks. Vaatamata sellele, et konkurss oli edukalt lõppenud ja läbirääkimistel saavutati parim tulemus – kõikide tingimustega vastastikku nõustuti, ei tahetud  juhatuse liikme lepingu sõlmimist ega asjade rahulikku kulgemist, vaid sooviti  hoopiski konkursi ja selle tulemusel tehtud otsuste tühistamist! Ikka kolme ametniku häälikandev soov.

Kuigi nõukogu laiali saates leidis kultuuriminister, et kõik nõukogu poolt vastu võetud otsused on õiged ja kehtivad, siis õigus ise on teist meelt. Nimelt, juriidilise isiku organ ei saa juba vastuvõetud otsust tühistada, sest talle ei kohaldu tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühistamise sätted. Riigikohus on öelnud, et sellisel oma varasema otsuse  tühistamise otsusel ei ole õiguslikku tagajärge. Nii lihtsalt on.

Seega on kuni 24. oktoobrini tehtud otsused igati õiged ja 24. oktoobri nõukogu koosolekul tehtud  otsus nende kehtivust ei muuda.

Laine Randjärv on endiselt valitud Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks ja olulised juhatuse liikme lepingu tingimused on samuti kokku lepitud seisuga 22. oktoober 2018, meeldib see siis või mitte.

Muidugi võib uus nõukogu soovida alustada oma tegevust «pesupäevaga» ning kutsuda Laine Randjärv juhatuse liikmest ilma põhjuseta tagasi, kuid seaduslik oleks jääda 13. septembri nõukogu koosolekul tehtud otsuse juurde ning kasutada ühehäälselt «heaks juhiks» nimetatud Randjärve võimeid Eesti Kontserdi murede lahendamiseks. Nagu teame – neid muresid jätkub.