Postimehe majandustoimetuses pole ammu nii palju (jõuetut) naeru kostnud, kui sel nädalal Andres Mustoneni (65) väljaütlemisi üle kuulates. Ametliku auditi kohaselt aastate vältel teadlikult ja süstemaatiliselt libaarvete ja topelttasude näol isikliku ja riigi rahakoti segi ajanud muusik üritas ajakirjandust tinistada kohtlasevõitu mõttekäikudega, mille peamise võiks kokku võtta väljendiga «mis raamatupidamisest te räägite, kui mind on vallanud noodid, noodid ja veelkord noodid!»
Mul on missioon! (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis sõnumi keskaja vaimus elav kunstnik õiguspoolest meile, tänapäeva inimestele õiguspoolest andis? Kui mis iganes ala inimesel on enda arvates täita missioon, kui ta peaks seejuures olema pühendunud ja juhtumisi käima ka välismaal, siis ümberringi lennaku laastud. Avaliku raha vasakule panek ei ole seejuures asi, mis vääriks vähemalt avalikku selgitust, vabandusest rääkimata.
Avalikkusel tuleks nüüd selg sirgeks lüüa ja nõuda detailideni välja nii Mustoneni kui ka kõigi teiste Eesti Kontserdi nisade otsas rippunute rahaasjad. Sõitku neil katus kaamera ees palju tahes või olgu neil jalad maast lahti kui kõrgel iganes.