Juhtkiri: PPP tasakaalukeeled

Kuidas kalkuleerida PPP-projekti otstarbekust? Foto: shutterstock.com

Avaliku ja erasektori koostöö peaks põhimõtteliselt olema kõigiti positiivne nähtus, mõningase pateetikaga öeldes lausa ühiskonda sidustav. Millegipärast kipub aga olema nii, et PPP- (Public Private Partnership) projektid kipuvad avalikkuse ette jõudes eriti tagantjärele paistma kellelegi kahtlaselt kasulikud. Tundub, et nii PPP-projektide sõlmimisel kui neile hinnangu andmisel on Eestis veel kõvasti õppimis- ja arenguruumi.

PPP-projekt, nagu nimetuski ütleb, peaks olema vastastikku kasulik. Avalikule sektorile avaneb võimalus ehitada kiiresti, suhteliselt efektiivselt ja lühikeses perspektiivis ka väikeste kuludega valdavalt suurt alginvesteeringut nõudvaid objekte. Erasektorile tähendab PPP vähemalt teoreetiliselt stabiilset partnerit, kindlat raha teatud perioodi ulatuses. PPP-projektide ajalugu on Eestis veel suhteliselt lühike, ulatudes selle sajandi algusaastatesse. Erakapitali kaasamist on kasutanud üle riigi mitmed omavalitsused spordikeskuste, koolide ja paljude muude avalike objektide rajamiseks ja hilisemaks majandamiseks.

Üks PPP-projekti peamisi küsimusi on, kas vara kajastub avaliku või erasektori üksuse bilansis, ehk siis kelle kanda jäävad riskid. Kohaliku omavalitsuse laenuvõime võib olla piiratud, PPP pakub võimalust sellest mööda minna, kuid sellisel raamatupidamislikul käigul on kahtlemata oma hind. Paljude muutujate juures tuleb leida tasakaal.

Samas võib tagantjärele olla väga keeruline hinnata, kas lepingut sõlmides talitati tingimuste puhul õigesti. Lihtsalt öeldes, kas avalikkus võitis teenusest või mitte, kas raha sai õigesti kulutatud. Maksumuse arvutamise ja hindamisega jäävad käed lühikeseks riigikontrollilgi. Projektid on pikaajalised ning majanduskeskkond kõigi oma näitajatega (tööjõukulu, materjali hind jne) muutub pidevalt. Tänases lehes kirjeldatud riigi esimene PPP-leping paistab praegu ettevõtjale lotovõiduna, kuid tuleb arvestada, et see sai alguse masu tingimustes.

PPPd peavad olema avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, et maksumaksja raha kasutataks mõistlikult. Valdkond vajab senisest suuremat läbipaistvust.

Hinnangute puhul tuleb mängu ka poliitika. Mõne arvates tõmmatakse riigile ja omavalitsusele liiga kergesti kott silmini pähe, teise meelest on PPP hall ala, mis võimaldab trikitamist ja korruptiivseid kokkumänge. Kindlasti meenuvad palju avalikku tähelepanu ja kriitikat saanud näited Tallinna üldhariduskoolide remondi ja hilisema hoolduse lepingutest. Tehakse lihtne ja lööv järeldus – PPP ongi olemuslikult saatanast. See on aga kindlasti ennatlik, sest PPP võib olla riigi ja omavalitsuse jaoks vajalik või isegi ainuvõimalik lahendus.

PPPd peavad olema avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all, et maksumaksja raha kasutataks mõistlikult. Valdkond vajab senisest suuremat läbipaistvust ja võimalik, et seetõttu ka seadusandja sekkumist.