Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Martin Kutti Merkeli lahkumisest: taandumine väärikuse kastmes (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Angela Merkel.
Angela Merkel. Foto: Kay Nietfeld / AP

Kui Merkel veel kolm aastat vastu peab, võib ka USA saada presidendi, kes vaba maailma liidri rolli Saksa valimiste ajaks juba pea aasta aega kandnud on, kirjutab Postimehe ajakirjanik Martin Kutti.

Tervelt 13 aasta jooksul Saksamaad tüürinud Angela Merkelit on sõltuvalt hindaja vaatenurgast iseloomustatud pragmaatilise või isegi oportunistliku poliitikuna, kes ei karda varem kindlana paistnud põhimõtteid muuta.

Tema 18 aastat Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) juhina on erakonna kuvandit täielikult muutnud - muidu selgelt konservatiivne partei liikus ühtäkki lähemale hoopis poliitilisele tsentrile ning hägustas piire Saksa poliitikas.

Seda ilmestab hästi fakt, et enne Merkelit oli CDU vaid ühel korral teise suure ehk Sotsiaaldemokraatliku Parteiga (SPD) koalitsiooni moodustanud, seda 1960ndate lõpus kantsler Kurt Kiesingeri juhtimisel. Merkeli ajal sai puna-must kooslus tavaliseks ning neljast ametiajast kolm on ta mõttekaaslased leidnud just sealt. Tõsi, olude sunnil selle aasta alguses loodud kolmas suurkoalitsioon ei tee õnnelikuks õieti enam kedagi.

Nooremal inimesel on keeruline mäletada Saksamaad ilma Merkelita ning lääne jaoks on hirmutav näha vaba maailma liidri taandumist, aga aega veel on.

Tippsportlaste puhul soovitatakse karjäär lõpetada tipus olles - nii jääb alles võitja kuvand ning terve maailm ei tunnista vaikset hääbumist. Merkel proovis seda hetke küll ära tabada, aga võis jääda hiljaks. Seda, kas tegu on tema jaoks kahjude piiramisega väärika lahkumise kastmes või geniaalse käiguga, näitab aeg.

Viimastele Liidupäeva valimistele järgnenud aasta on sarnanenud Ameerika mägedele. Kantsler, kellele varem vastu vaielda ei juletud, hakkas kriitikat saama iga nurga pealt, kaasa arvatud valitsuspartneritelt. Tülid ja avalikud erimeelsused said rutiiniks. Ühegi Merkeli valitsuse puhul pole ebakindlust olnud rohkem kui nüüd ja praegu.

Ajal, mil CDU toetus kukub kolinal ning pole selge see, kui palju Merkeli juhtimisel sellest järgmisteks valimisteks alles jääks, võis taandumise näol olla tegu kogenud taktiku ühe viimase suure käiguga partei hüvanguks. Isiklikus plaanis on selge, et võita polnud Muttil enam midagi.

Erakonnale tähendab see, et uus juht, olgu selleks Jens Spahn, Annegret Kramp-Karrenbauer või keegi kolmas, saab kõige kõrgemas tipus pea kolm aastat aega oma kuvandi loomiseks ning sakslaste harjutamiseks mõttega, et just tema võiks olla järgmine liidukantsler. Hoolimata segadusest on CDU ikkagi favoriit järgmiste valimiste võidule - hädises seisus sotsid ega ka oma maksimaalse toetuse piiri kompav AfD ei küündi valimiste võitmiseks ilmselt vajalikesse kõrgustesse.

Teine, lühiajalisem eesmärk võis olla praeguse suurkoalitsiooni rahustamine ehk viis öelda: Rahu, te saate minust kolme aasta pärast lahti, kannatage ära. Loomulikult puudub garantii, et Merkel need kolm aastat ametis püsib, ent vaikse taandumisega võib kantsleril õnnestuda vältida katseid teda meeleheitlikult ametist kangutada.

Nooremal inimesel on keeruline mäletada Saksamaad ilma Merkelita ning lääne jaoks on hirmutav näha vaba maailma liidri taandumist, aga aega veel on. Peaks Merkel 2021. aastani vastu pidama, võib USA-l olla president, kes vaba maailma liidri rolli Saksa valimiste ajaks juba pea aasta aega kandnud on.

Tagasi üles