Kokku laigiti, kommenteeriti ja jagati Helme postitusi nädala jooksul enam kui tuhat korda, samas kui Kaljuranna postitused tekitasid mingigi interaktsiooni vaid ligi 200 korral.
Facebooki loogika kohaselt saab iga eraisik teha endale profiili ja lisada sõpru. Eraisiku profiilil on sõprade arv piiratud 5000 inimesega, mis peaks normaalsel juhul olema ka igati piisav.
Ettevõtetele ja kuulsustele on võimalus teha Facebooki fännilehekülg, mida võib laikida piiramatu arv inimesi. Samuti saab fännilehe postitustele osta juurde lisanäitamisi, mida on võimalik sihtida kõikvõimalike kriteeriumite järgi. Hea näide taolisest tegevusest on EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme, kes ostis enda fännilehe postitustele lisanäitamisi ehk võimendust.
Eesti poliitikute ja erakondade tegevuse analüüsimine sotsiaalmeedias saab kasutada ainult fännilehekülgi, mitte poliitikute personaalsed profiile. Valdavalt on juhtivad poliitikud endale fännilehe teinud, aga päris mitu sotsiaalmeedias aktiivset poliitikut seda endale teinud pole. See tähendab, et nende tegevust on võimatu teistega võrreldavalt analüüsida. Üks aktiivseimaid fännileheta poliitikuid on näiteks Jürgen Ligi (Ref).
Vaadeldavatest poliitikutest suurima, enam kui 15 000 fännibaasiga on Marina Kaljurand (SDE), kes ilmselt kogus oma fännid luhtunud presidendikampaania ajal. Ligi kaks korda väiksema fännide arvuga järgnevad talle Jevgeni Ossinovski – 7700 fänni (SDE), Jüri Ratas 6100 fänni (KE) ja Kaja Kallas – 6000 fänni (Ref). Fännide arv ise aga ei näita veel väga palju, need on lihtsalt inimesed, kelleni teoreetiliselt võivad postitused jõuda.
Erakondade fännilehed peegeldavad üldjoontes väljakujunenud jõuvahekordi, siiski mõne erandiga. EKREl on fänne rohkem kui erakonnal liikmeid, Keskerakonnal aga neli korda vähem. Eelmisel nädalal oli jätkuvalt aktiivseim EKRE, nagu Postimees ka kirjutas.
Suurte parteide vahel on end Facebooki aktiivsuse edetabelis viiendaks rebinud Elurikkuse erakond, kes võistleb alles erakonnaks saamise nimel. Interaktsioonide arvult jääb ta ainult natuke alla Reformierakonnale, aga edestab selgelt nii Vabaerakonda, Isamaad, rohelisi kui ka teist uustulnukat Eesti 200.