/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2018/10/26/11528184t1hc3c6.jpg)
Teisipäeval olid riigikohtus õigust otsimas alastikultuuri harrastajad. Kohtus kõneldi viigilehest ja Rasputinist.
Postimees 1932. aastal: Aadam ja Eeva riigikohtus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augustikuul olid nad esitanud kohtu- ja siseministrile registreerimiseks oma ühingu põhikirja. Põhikirja järele pidid ühingu liikmed oma koosviibimistel täiesti alasti olema, olgu see siis võimlemise, suplemise või mõne teise toimingu juures. Siseminister aga ei registreerinud põhikirja, leides, et see on vastuolus meie üldmoraaliga, samuti heakorra ja julgeoleku seaduse par. 325-ga, mis teeb politseile ülesandeks sugukõlvatuid koosolekuid laiali ajada. Ministri otsuse peale andsid kolm põhikirjakavale allakirjutanut riigikohtule kaebuse. /…/
Edasi ministeeriumi volinik puudutas lähemalt moraali mõistet. Ka Rasputini ohvrid olid omal ajal arvanud ilusaks ja õilsaks kõike seda, mida Rasputin tegi. Ometigi oli see üldise arvamisega vastuolus. Niisama eitavalt suhtub praegu ka eesti rahvas sellesse uuesse liikumisse. /…/
Advokaat Soome tähendas, et ministeeriumi volinikul oli julge samm võrrelda uut liikumist Rasputini tegudega. Mis puutub aga rahva enamuse arvamisesse, siis ei ole rahva enamus paljudegi asjadega ühel nõul. Näiteks ei või öelda, et kogu eesti rahva enamus hea meelega näeb noorsotsialistliku ühingu või põllumeeste kogude registreerimist. /…/
Riigikohus lükkas otsuse kuulutamise edasi 1. novembrile.
26.10.1932