Tundub, et Trump ei ole mõistnud oma uue rolliga kaasnevat vastutust, mis puudutab näiteks salajase informatsiooniga ümberkäimist. Kahe presidendiaasta sees on ette tulnud küllalt juhtumeid, kus USA luureteenistused on pidanud mõne presidendi sõnavõtu järel lappima tekkinud julgeolekuauke või tegema ümberkorraldusi oma väljakujunenud tavades.
Kolmapäevane teade, et Venemaa ja Hiina kuulavad Trumpi eratelefoni pealt ja kasutavad seda presidendi kohta käitumusliku informatsiooni kogumiseks, on hea meeldetuletus sellest, et poliitikutele ja valitsusametnikele kehtivad veidi teised reeglid ning seda ka tehnoloogia kasutamise vallas.
Iga presidendi samm ja sõna sisaldab mõne konkureeriva riigi välisluurele potentsiaalselt tähtsat informatsiooni, seetõttu näiteks ei tehta pikalt ette avalikuks riigipeade täpset päevakava või muud seesugust teavet.
Sealjuures ei ole Trumpil mingit põhjust eratelefoni kasutada, sest Riiklik Julgeolekuagentuur on valmistanud presidendi tarbeks kaks modifitseeritud iPhone’i, mille turvaaugud on kinni müüritud. Abid on presidenti korduvalt eratelefoni kasutamise eest hoiatanud.
Fakt, et Hiina ja Vene luure on salvestanud Trumpi eravestlusi, on probleemne mitmel põhjusel: annab teavet, kuidas president mõtleb ning kelle poole ta nõuküsimiseks pöördub.
President eelistab siiski sageli oma kolmandat telefoni, mis ei erine millegi poolest sadadest miljonitest teistest iPhone’idest. Tõsi, mõnel juhul on Trump Valge Maja ametnike sõnul teatanud, et ei soovi tundlikke teemasid mobiiltelefonis arutada, kuid abidel ja luurel jääb üle vaid loota, et president sellist ettevaatlikkust järjepidevalt üles näitab.