Erkki Bahovski

FOTO: TPM

Aeg-ajalt on mul kahju, et Lennart Meri ei ole enam meiega. Ehkki ta oleks praegu juba 89-aastane, annaks nii mõnigi tema avaldus või repliik olulise lisanduse meie debatti Eesti riigi tuleviku üle.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teisest küljest – ja see kõlab karmilt ning küüniliselt – on hea, et Meri ei ole enam meiega. Sest ta lahkus ikkagi peaaegu plekitu renomeega presidendina, vaatamata sellele, et mõni tema oponent üritas kangutada midagi tema VEKSA päevilt ja viidata tema isa Georg Meri võimalikule seotusele KGBga. Ent kui kujutada ette praegusi päevi sotsiaalmeedias, leiaksime pidevalt mingisugust sõimu tema aadressil. Eriti, kui vaadata, missuguste väljenditega kostitatakse meie praegust presidenti. Meri presidendiaeg lõppes 2001. aastal, Delfis hakkasid just juuri ajama anonüümsed kommentaarid. Kuid Facebook oli veel asutamata, see tuli alles 2004. aastal.

Meri näidet saab muidugi laiendada ja küsida, kas kellegi renomee võibki sotsiaalmeedia ajastul üldse olla plekitu. Kas poliitik võib minna ajalukku kellenagi, keda teame ikka pigem positiivse tegelasena? Kas mingi ajaloosündmus – see muutub samas ajalooliseks alles distantsilt – võib olla üksnes positiivse tähendusega?