Taavi Minnik: Khashoggi tappis liigisisene konkurents

Moslemid ja koraan. Foto on illustratiivne. Foto: Maxpark.com

Möll Jamal Khashoggi mõrva ümber on kestnud kolm nädalat. Iseenesest on teada, millega kogu asi lõppeb – ehk siis mitte millegagi. On ebatõenäoline, et kuningriigi vastu kehtestataks sanktsioonid. Esiteks pole Ameerikal ja veel vähem Euroopal praegu hoobasid, millega saude mõjutada. Peagi hakkavad kehtima Iraani-vastased sanktsioonid ning saudid on lubanud tarnida naftat sellises mahus, mis korvaks Iraani osa kadumise ja aitaks vältida veelgi suuremat toornafta hinna tõusu. Teiseks on Saudi Araabia arvestatav osaleja Süüria kodusõjas ning võimeline sealset olukorda teravamaks ajama, millest pole Ameerikas ega läänes huvitatud mitte keegi.

Esimese mõttena kargas kogu loo ning järjekordse ajakirjaniku tapmise puhul pähe: «Jumal küll – jälle!» Kuid samas, mille üle siin imestada? Saudi Araabia on barbaarne Lähis-Ida islamidiktatuur. Varguse eest raiutakse seal ihuliikmeid otsast, islami solvamise eest jagatakse piitsahoope ning määratakse kuni kümneaastane vanglakaristus. Ka ajakirjanike tapmine on seal harilik teguviis. Selles mõttes pole põhjust imestada, et režiimi jaoks ebameeldivaid kodanikke saega tükikesteks lõigatakse.

Saudi Araabia luurajaid on võrreldud Boširovi ja Petroviga. Tõepoolest, operatsioon viidi läbi käpardlikult. Esmajoones ei arvestatud sellega, et türklased on konsulaati jälgimisseadmed paigaldanud ning on seal toimuvaga kursis. Sellest ka muinasjutu valda kuuluv lugu tapmist salvestanud kellast, sest türklased ei saa ju tunnistada, et nad konsulaadis ​saude jälgivad. Erinevalt venelastest saavad saudid muidugi öelda, et mõrv leidis aset Saudi Araabia territooriumil ehk konsulaadis ning see on nende endi asi, millega nad seal tegelevad. Pealegi oli tegemist liigikaaslaste omavahelise arveteklaarimisega: vahhabiidid saagisid tükkideks Saudi Araabia moslemivennaskonna tegeliku liidri ehk ühed religioossed idioodid tapsid teise samasuguse. Mõlemad – nii vahhabiidid kui ka moslemivennaskonnad – esindavad ebameeldivat filosoofiat ja ideoloogiat.

Üks huvitav nüanss on küsimus, miks nimetatakse luure ning poliitika taustaga Khashoggit ajakirjanikuks. Jah, tal on olnud episoodilised kokkupuuted ajakirjandusega, ent eelkõige oli tegu Saudi Araabia moslemivennaskonna liidri (moslemivennaskonnaga seotud juba 1970ndatest) ning Osama bin Ladeni lähedase sõbraga, kes varem täitis sidemehe rolli saudide kuningapere ja luure ning bin Ladeni vahel. Kes on viimase kolme nädala vältel vaevunud läbi lugema kas või ühe tema Washington Posti kolumni, taipab, et see pole ajakirjandus ega isegi publitsitika, vaid midagi sarnast Lenini tsarismi kriitikaga. See tekitab küsimusi tänase meedia kohta. Kuidas saab islamist olla suure ja maineka väljaande kolumnist?