Enn Eesmaa: igale parlamendiliikmele isikliku apoliitilise abilise andmine ei kõla mõistlikult (8)
23. oktoober 2018, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hindan kõrgelt Riigireformi Sihtasutuse töökust, mis on formuleerunud esimesteks ettepanekuteks. Riigikogu juhatuse liikmena võin tõdeda, et paljud neist teemadest on arutelul olnud nii Keskerakonna fraktsioonis kui ka juhatuse koosolekutel. Nii mõnegi ideega võib suures plaanis nõustuda, kuid samas vajavad neist mitmed selgitusi, kirjutab Enn Eesmaa (Keskerakond).
Riigikogu valimised avatud nimekirjade alusel on aastaid olnud ühiskonnas läbivaks teemaks ning kuigi üldine visioon on õilsameelne, siis suurimaks miinuseks on oht, et meie parlamendi koosseis hakkab koosnema suuremas osas nö populaarsetest häälemagnetitest. Samuti oleme arutanud võimalust piirata järjestikku riigikogu liikmeks oleku aega, kuid sellega karistame mitmeid häid poliitikuid ning suurendame võimalust nende poliitikasse mitte naasmist.
Riigikogu liikmete arvu vähendamine ja käsikäes igale liikmele nõunike värbamine on ka varasemalt ühiskonnas kirgi tekitanud, kuid praegune poliitiline seis selleks lootust ei anna. Viimaste küsitluste raames pole võimatu, et pärast valimisi on meil parlamendis kõigest neli suuremat erakonda ning väiksema liikmete arvuga see tõenäosus ainult suureneb. Ühtlasi suurendab see parlamendiliikmete töökoormust komisjonide osas, kus ma praegusel hetkel ei näe võimalust neid vähendada. Samuti on raske toetada ideed anda igale parlamendiliikmele isiklik apoliitiline abiline. Ühelt poolt tahame riigikogu ja üleüldse valitsussektori töökohti vähendada ning siis tooksime 100 töötajat riigikokku juurde – ei kõla mõistlikult. Tuletan meelde, et kõigil fraktsioonidel ning komisjonidel juba on nõunikud olemas, kes oma tööga väga hästi hakkama saavad.
Ühelt poolt tahame riigikogu ja üleüldse valitsussektori töökohti vähendada ning siis tooksime 100 töötajat riigikokku juurde – ei kõla mõistlikult.
Nii mõnegi inimese suust olen kuulnud, et haldusreform on valmis ning millised on tulemused? Ei, reformi esimesed sammud on tehtud ning eesotsas regionaalministriga käib igapäevane töö, kuidas muuta Eesti haldussüsteem tõhusamaks, mis reaalselt muudaks paremaks iga eestlase elu, vaatamata tema elukohast. Oleme arutanud, kuidas viia valitsemine inimestele võimalikult lähedale ning kaasata meie kodanikke oluliste otsuste tegemisse. Haldusreform pole ühekordne otsus, vaid pikk protsess, kus riigi ja omavalitsuste koostöö ja ühine areng on olulisem kui kunagi varem, õnneks on ka koostöö riigi ja omavalitsuste vahel viimastel aastatel tublisti paranenud.
Mitmedki parlamendiliikmed toetavad mõtet kaotada ära riigikogu liikmete kuluhüvitised, mida oleme ühtlasi ka juhatuses arutanud, kuid ühtset kõiki rahuldavat alternatiivi pole leitud. Nõustun, et tuleks luua rohkem võimalusi poliitilisteks debattideks nii erakonna esimeeste kui ka teiste poliitikute vahel. Samuti toetan, et teatud küsimustes tuleks kaaluda ja võtta arvesse rahvaküsitlusi või –hääletusi. Keskerakond on aastaid toetanud ideed valida Eesti Vabariigi president just rahvahääletusel. Ühtlasi usun, et riigikogu praegune koosseis seisab seadusloome vähendamise ja lihtsustamise eest, mis vähemasti Keskerakonna programmis on üks väga olulistest eesmärkidest. Igal õigusaktil peab olema reaalne ja tavakodanikule arusaadav kasutus.
Riigikogu juhatuse liikmena pean oluliseks Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuid ning toetan arutelusid, mis aitaksid Eesti riiki juhtida veel tõhusamalt ja eesmärgipärasemalt.