Jaak Vihmand: vööndiaeg või bioloogiline kell

Jaak Vihmand Foto: Erakogu.

Kellaaja valikul peame eelkõige arvestama inimeste päevarütmi ööpäeva ajateljel ja seda ka naabermaadele selgitama. Rahva tervisele halvim on kehtestada nüüd püsivalt talveaeg, kuigi sellel on ilus nimi – vööndiaeg.

Kujutan hästi ette, milles seisneb vööndiaja pooldajate eksitus: see aeg oleks justkui oma, hea isamaaline aeg, ei Moskvast ega Brüsselist. Aga objektiivselt oleks see halvim. Tegelikult oleks topelt-suveaeg ehk kaks tundi vööndiajast ees meile päevarütmi ja uneaja (bioloogilise kella) sobitamiseks parim.

Kohaliku päikeseaja järgi on päike kõige kõrgemal taevas täpselt kell 12.00 ja kõige madalamal horisondi all kell 24.00. Kohaliku päikeseaja järgi elades on päikeseloojangust südaööni täpselt sama palju aega kui südaööst päikesetõusuni. Tavaelus ei näita ükski kell kohalikku päikeseaega, vaid kokkuleppelist kohalikku aega. Selle valik on praegu kõne all.

Vööndiaeg on määratud maakera jaotamisel ühe tunni kaupa 24 ajavööndiks. Eesti ulatuses erineb vööndiaeg kohalikust päikeseajast kuni pool tundi. Vööndiaega nimetatakse ka talveajaks, kui suveperioodil kehtib teistsugune aeg.

Bioloogiline kell ehk sisemine ööpäevane kell funktsioneerib kõigis elusorganismides, see tekitab nn bioloogilisi rütme. Kronotüüp on tunnus, mis iseloomustab indiviidi ööpäevase aktiivsusperioodi eelistust. Varajased ehk lõokesed ärkavad hommikul vara spontaanselt ja tunnevad ennast erksana, neil on vähem sisemise ja sotsiaalse kella erinevusest tulenevaid probleeme. Hilised ehk öökullid lähevad, vastupidi, hilja voodisse, nendel on une algus ja ülestõusmise aeg kaks-kolm tundi hilisem kui varajastel kronotüüpidel. Enamik inimesi jääb sinna keskele, ei kaldu äärmustesse.

Kõige tugevam bioloogilise kella sünkronisaator on valgus, see kontrollib füsioloogiat mitmel tasandil, eriti und. Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on taastada kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime. Hea uni on hea tervise alus, kehv uni aga osa psüühilistest probleemidest.

Tõestatud on ja kahtluse alla ei ole seatud, et uni on parim, kui saame magada pimedal ajal. Tavaliseks piisava une kestuseks peetakse kuus kuni kaheksa tundi ja see peaks langema pimedale ajale.

Astronoomiline vaade uneajale. Jõulude ajal on öö pikkus 18 tundi (päikeseaja järgi kella 15st kella 9ni), soovitava kaheksatunnise une algusaja võime vabalt valida ülejäänud kümne pimeda tunni ulatuses. Jaanipäeval on öö pikkus vaid 6 tundi (kohaliku aja järgi kella 21st kella 3ni) ja soovitavad kaheksa tundi und ei mahu tervenisti pimedale ajale. Kui heidaksime magama päikese­loojangul, kell 21 päikeseaja järgi, siis une viimast kaht tundi valgustaks juba järgmise päeva hommikupäike, aga paremat valikut pole, sest ega ikka enne päikeseloojangut voodisse heita ei tahaks. Kuna oleme eesmärgiks seadnud kella mitte keerata, siis tuleb samal kellaajal heita voodisse aasta ringi, see on parim valik tervise seisukohast.

Väljakujunenud päevarütm ehk sotsiaalne kell pakub vööndiaja järgi elades meile puhkeaja algust alles südaöö paiku ehk kaks-kolm tundi hiljem, kui bioloogiline kell nõuab, vööndiaeg sobiks ainult lõokestele. Töö, õppimine, huvitegevus, meelelahutus, kaubandus, kultuuriüritused, ühistransport, tele- ja raadioprogrammid on tugevasti nihutatud öö poole – sotsiaalne õhturahu saabub südaöö paiku. Teistes maades see nii tugevas nihkes ei ole. Näiteks Bulgaarias, kellega oleme samas ajavööndis, tehakse toidupoed lahti hommikul kell 6 ja suletakse kell 18. Kesk-Saksamaal avatakse kaubakeskused kell 8 ja suletakse kell 20, mõni 22 (meil 22–23), ka Soomes saabub õhturahu tunni jagu varem kui meil.

Meie ühiskonna sotsiaalne kell on viimase kolmveerand sajandiga vööndiajast kahe-kolme tunni võrra nihkesse läinud – päevased tegevused jooksevad uneaja sisse. Kas me Eestis oleme nüüd valmis kogu oma elukorraldust muutma ja igapäevatoiminguid varem lõpetama, et vööndiaja kasutamine sobiks kokku õige uneajaga? Ei ole, praegu peame valima teise tee – kellaaja vööndiajalt ära nihutama. Kes jutust aru sai, see nõustub!

Üks tund vööndiajast ettepoole ehk praegusele suveajale jäämine võiks olla miinimumeesmärk ehk kirik keset küla. Minu tutvusringkond palub mitte taganeda võetud seisukohast: Eesti jääb nn suveaega!