FOTO: Arvo Meeks

Mis oleks, kui saaksime suitsetamist ohutumaks muuta? Me ei saa panna inimesi autodest loobuma, seepärast teeme autosid ja teid turvalisemaks. Põlemismootor väljutab mürgiseid gaase ja osakesi – seetõttu ärgitame inimesi üle minema elektrisõidukitele. Kas samad ideed kehtivad ka nikotiini suhtes? küsib rahvatervise spetsialist ja teadlane Gerry Stimson. 

Enamikus Eesti peredes on keegi, kes suitsetab. Mõned neist võivad olla alustavad suitsetajad, teised aga juba kannatavad suitsetamisega seotud haiguste all. Enamik peresid ja valitsusi aga sooviksid, et suitsetamine kaoks.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel suitsetab Eestis iga neljas täiskasvanu. Olukord on hullem meeste seas, kus on suitsetajaid ligi kolmandik. Suitsetamise tõttu sureb veerand kõigist meestest. On karm tõsiasi, et Eesti on Euroopa Liidus tubakaga seotud surmajuhtumite arvu poolest kõrgel kolmandal kohal.

See ei pea aga nii olema. Nagu ka ülejäänud Euroopa Liidus, ei soosi Eesti valitsus suitsetamist – kasutusele on võetud hoiatused pakkidel ja tõstetud tubakaaktsiise. Teatavaid edusamme on tehtud ja suitsetavate meeste arv on langenud, ent fakt on paraku see, et suitsetajate arv ei lange piisavalt kiiresti. Praeguses tempos liikudes kulub kümneid aastaid, enne kui suitsetamine Eestist kaob. Me ei saa nii kaua oodata. Me saame paremini teha.

Üldine väärarusaam, mida avalikkus, arstid ja tervishoiuametnikud toetavad, on see, et probleemiks on nikotiin. Mõned arvavad, et nikotiin põhjustab vähki, kuid neil pole õigus. Nikotiin ei ole probleem, inimesi tapavad hoopis sigarettidest pärinevad tõrvad ja gaasid.

Üldine väärarusaam, mida avalikkus, arstid ja tervishoiuametnikud toetavad, on see, et probleemiks on nikotiin. 

Suitsetajad suitsetavad nikotiini, kuid surevad toksiinide tõttu, mida nad tubaka põlemisel sisse hingavad. Probleemiks on põlemine. Sigarett on «räpane» nikotiini kohaletoimetamise süsteem. See on vananenud tarbekaup – 19. sajandi tootmise jäänuk, mis on vähe muutunud ajast, mil 1880. aastatel leiutati USAs tubakarullimismasin.

Enamik suitsetajaid ütleb, et nad tahavad suitsetamisest loobuda, paljud proovivad, kuid ei suuda. Meditsiiniline ravi, näiteks nikotiiniplaastrid ja närimiskummid, on aasta möödumisel olnud edukad vaid umbes viiel protsendil juhtudel. See pole piisavalt hea.

Probleem on selles, et enamik suitsetajad armastab nikotiini. Nad ei taha suitsetada, kuid nad ei taha ka nikotiinist loobuda. Seega on aeg mõelda, kuidas saame panna inimesi suitsetamisest loobuma, seejuures vähem muretseda nikotiini pärast ning keskenduda tapjale – põlemisele.

Mis oleks, kui saaksime suitsetamist ohutumaks muuta? Me ei saa panna inimesi autodest loobuma, seepärast teeme autosid ja teid turvalisemaks. Põlemismootor väljutab mürgiseid gaase ja osakesi – seetõttu ärgitame inimesi üle minema elektrisõidukitele. Kas samad ideed kehtivad ka nikotiini suhtes?

Suitsetamise ohutumad alternatiivid on olemas olnud juba mõnda aega. Rootsipärast huuletubakat on intensiivselt uuritud mitme aastakümne jooksul ja seda ei seostata kopsu-, pankrease-, suuõõnevähi või südamehaigusega. Uuringud näitavad, et see on 99 protsenti ohutum kui suitsetamine. See on Eestis keelatud, kuid inimesed kasutavad seda ikkagi.

Suitsetajad suitsetavad nikotiini, kuid surevad toksiinide tõttu, mida nad tubaka põlemisel sisse hingavad.

Huuletubakas ei ole mitte ainult suitsetamisest turvalisem, vaid rootslased eelistavadki seda suitsetamisele. Ainult viis protsenti rootslastest suitsetab, valides selle asemel huuletubaka. Selle tulemusena on Rootsis ELis kõige vähem tubakaga seotud surmajuhtumeid. Eestis on tubakaga seotud surmajuhtumeid neli korda rohkem. Tervishoiuametnikud peaksid selle teadmiseks võtma.

Rootsi edu korratakse ka Norras. Seal suitsetab vaid üks protsent noortest naistest, kuid 14 protsenti kasutab huuletubakat. See tähendab, et suitsetamine on peaaegu kadunud, mis on erakordne saavutus. Kõik see on juhtunud ilma valitsusepoolse pingutuseta.

Uuemad tulijad on e-sigaretid. Need töötavad nikotiini ja aroomide segu kuumutamise teel. Nikotiinivedelike ja aerosoolide inimkehale osutuva mõju ulatuslik testimine näitab, et need on suitsetamisest palju ohutumad. E-sigaretid on Suurbritannia terviseameti hinnangul suitsetamisest 95 protsenti vähem kahjuliku mõjuga.

Ühendkuningriigi valitsus toetab nüüd täielikult e-sigarette. Seda teevad ka suured suitsetamisvastased organisatsioonid nagu Ühendkuningriigi vähiuuringute keskus, Briti südamefond ning Action on Smoking and Health.

Ühendkuningriigi riiklikud suitsetamisvastasted kampaaniad soovitavad e-sigarette. Neid kasutavad ka suitsetamisest loobumise kliinikud. Ühendkuningriigis on 3,2 miljonit e-sigarettide kasutajat, kellest pooled on suitsetamisest loobunud ja seejuures on e-sigarettide kasutajate hulk noorte hulgas praktiliselt tühine.

Kuumutatud tubakatoodetel, mis soojendavad tubakat, kuid ei põleta seda, on vähemkahjulik mõju tervisele. Kui põlemine ära võtta, vähenevad toksiinid olulisel määral.

Peame nägema, et need suitsetamise alternatiivid ei kujuta endast ohtu rahvatervisele, vaid on uus relv suitsetamisvastases võitluses.

Suitsetamise lõpp on silmapiiril, kuid see pole nikotiini kasutamise lõpp. Näitasime oma hiljutises aruandes «Ei tuld ega suitsu», et suitsetajate hulk on langenud, kuna suitsetajad on üle läinud ohutumatele toodetele. Jaapanis on sigaretiturg kokku varisemas suitsetajate tõttu, kes valivad pigem kuumutatavad tubakatooted kui suitsetamise. Suitsetajate hulk Ühendkuningriigis on langenud madalaimale tasemele – 15 protsendini, kuna suitsetajad lähevad üle e-sigarettidele.

Need, kes soovivad neid suitsetamise alternatiive keelata või rangelt piirata, peaksid mõistma, et nad lihtsalt toetavad nõudlust surmavate sigarettide järele. Seetõttu tõusid septembris USAs tubaka aktsiahinnad seitsme protsendi võrra mõne minuti jooksul pärast e-sigarettidele kavandatud vastumeetmete väljakuulutamist.

Peame nägema, et need suitsetamise alternatiivid ei kujuta endast ohtu rahvatervisele, vaid on uus relv suitsetamisvastases võitluses.

Pikaajaline nikotiini kasutamine ei ole probleem. Ühendkuningriigis on farmatseutiline nikotiin üle 12-aastaste inimeste seas kasutamiseks ohutu ning selle kasutamine on ohutu pikka aega. Peaksime muretsema nikotiini võimaliku pikaajalise kasutamise pärast sissehingamise teel, kuid praeguste tõendusmaterjalide kohaselt on mõju suitsetamisega võrreldes minimaalne.

Kas nikotiinisõltuvus on probleem? Sõltuvuse meditsiiniline määratlus on sõltuvus ainest, hoolimata selle kahjulikust mõjust endale või teistele. Kahjusid kõrvale jättes on moraalne küsimus selles, kas on oluline, et keegi sõltub nikotiinist. Kas see on midagi rohkemat kui kohvisõltuvus?

Rahvatervise teadurina olen meeldivalt üllatunud tõenditest selle kohta, et suitsetajad lähevad üle nikotiini kasutamise ohutumatele viisidele. Ma olen üllatunud ka, et see pole juhtunud mitte seepärast, et valitsused on neile seda öelnud, vaid seepärast, et suitsetajad otsustavad ise seda teha.

Mis nõu annan suitsetajale oma peres või sõprade hulgas? Tean isiklikult, kui raske on suitsetamisest loobuda. Suitsetaja jaoks on elupäästev minna üle palju vähem kahjulikumatele toodetele, nagu on e-sigaretid ja kuumutatud tubakatooted või huuletubakas. Ma eelistan, et nad kasutaksid neid ja jätkaksid nikotiini kasutamist, selle asemel, et suitsetamise tõttu peagi surra.


Gerry Stimson on tunnustatud rahvatervise spetsialist ja teadlane. Ta on London Imperial College’i emeriitprofessor ja Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli külalisprofessor. Ühtlasi on ta Centre for Research on Drugs and Health Behaviour direktor ja International Journal of Drug Policy kaaspeatoimetaja.