Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Juhtkiri: Vene propaganda ja meie (13)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Dmitri Kisseljov. Foto on illustratiivne.
Dmitri Kisseljov. Foto on illustratiivne. Foto: Maxpark.com

Hiina keisri Er Shi ajal juhtus selline lugu, et eunuhh Zhao Gao tõi õukonda hirve ja ütles, et see on hobune. Kõik, kes vaidlesid vastu, lasi Zhao Gao hukata. Need, kes nõustusid, said ametikõrgendust. Zhao Gaole polnud tähtis tõestada, et hirv on hobune, vaid ta tahtis näha, kuidas inimesed reageerivad. Sest iga vale efektiivsus oleneb mitte valest endast, vaid sellest, kui suur toetusgrupp selle taga on. Näiteks Stalini-aegsed valed olid efektiivsed, sest läänes oli kari punaseid, nagu H. G. Wells, George Bernard Shaw, Lion Feuchtwanger, kes kiitsid kõigele takka ja-jah-kõik-on-tõsi-stiilis, kui neile näidati nagu kunagi Er Shi õukonnas hirve ja kinnitati, et see on hobune.

Venemaa valed ei ole välismaal enam efektiivsed, sest nende toetusgrupp on kümne viimase aasta jooksul kokku kuivanud. Muidugi on Gerhard Schröderi sarnaseid tegelasi, kelle närvisüsteem on ühenduses nende rahakotiga ja parem- ning vasakäärmuslasi, kes saavad Venemaalt nii rahalist kui ka informatiivset tuge paadi kõigutamiseks.

Kuid midagi sarnast 2008. aastaga, kui Euroopa poliitikutel ja ametnikel oli mugavam ning kasulikum nõustuda Venemaa valedega, nagu oleksid verejanulised grusiinid kallale tunginud rahulikult magavale Tshinvalile, praegu enam ei ole. Venemaa valed on napakad ja haledad, nagu lugu GRU polkovnikust, kes võttis oma poiss-sõbral käe alt kinni ja läks Salisbury katedraali torni vaatama.

Eurooplastest koosnev toetusgrupp on olematuks sulanud, ent piiri taga elavate venekeelsete hulgas on Venemaa propagandakanalite mõju endiselt tugev. Arvestatav hulk inimesi on endiselt valmis tunnistama, et hirv on hobune. Ka meil Eestis. Venemaa telekanalite toodangut ei saa nimetada ajakirjanduseks. See on propaganda, sest selle eesmärk on avaliku arvamusega manipuleerimine.

Lähenevad valimised ja ühe erakonna poliitikutel on juba kiusatus minna endale PBKsse eetriaega ostma. Palun, kui seda teete, siis enda, mitte maksumaksja raha eest.

Venemaa propaganda, mida toetab ka mõni tänapäevane Feuchtwanger ja Kremli agent, põhineb kolmel põhilisel jutupunktil: «lääne, sh Eesti juhid on silmakirjalikud», «Ühendriikide ja lääne eesmärk on teiste allutamine» ning «Ameerika ja lääs degradeeruvad». Nendele, kes jälgivad kahe õilsameelse Eesti doni ülesastumisi kohalikus «alternatiivmeedia» portaalis Objektiiv, tuleb see kõik ehk tuttav ette.

Kui küsimus on mida teha, siis propagandaga võitlemiseks on kaks teed. Võib selle levimist takistada ja segada nagu omal ajal Nõukogude Liidus. Kuid see tähendab oma allajäämise tunnistamist. Parem on teine tee – luua informatiivsed alternatiivid. Kindlasti peab olema see alternatiiv professionaalselt tehtud. Sellest on paraku ETV+ vajaka jäänud.

Ja lõpetuseks. Lähenevad valimised ja ühe erakonna poliitikutel on juba kiusatus minna endale PBKsse eetriaega ostma. Palun, kui seda teete, siis enda, mitte maksumaksja raha eest.

Tagasi üles